Värske teadus: laste õpivõimest, kriisijuhendist, tööst kodukontoris ja ohustatud liikidest

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamatest uurimisteemadest.

Sotsiaalteadused

Kuidas panna lapsed meisterdamisel paremini teadmisi omandama?

Lapsed omandavad uusi teadmisi igapäevase tegevuse käigus, näiteks koos vanematega katsetades ja arutledes. Uurimuses vaadeldi, kui palju lapsed ja nende vanemad muuseumi meisterdamistoas sõiduki valmistamisel katsetavad ning kuivõrd sõltub see katsetamisjulgus ülesande püstitusest. Järeldus oli, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tegid sõiduki juures sagedamini ja julgemini muudatusi, kui peale ülesande anti neile ka oluline teadmine, mida tuleb katsetamisel jälgida (nt sõiduki veeremiseks peavad rattad või neid ühendav telg vabalt liikuma). Uus teadmine peegeldus ka laste hilisemas meisterdamiskogemuse kirjelduses: mida rohkem lapsed katseid tegid, seda rohkem oli nende jutustuses teadusliku meetodi elemente ja seda paremini sõnastasid nad oma õppimiskogemust.

Loe lähemalt siit. 

Lisateave: Pirko Tõugu, arengupsühholoogia teadur, pirko.tougu@ut.ee 

Meditsiiniteadused

Koroonapiirangute tõttu kodukontoris töötavate inimeste töökeskkond on halvem ja füüsiline aktiivsus väiksem

Koroonapiirangute kehtestamine tõi kaasa muutused töökultuuris ja -keskkonnas. Uuringu eesmärk oli vaadelda piirangutega kaasnenud muudatuste mõju lihasvalule, füüsilisele aktiivsusele, töökeskkonnale ja töötajatevahelisele suhtlusele. Uuringus osales 161 Eesti kontoritöötajat, kes hindasid veebiküsimustikus oma töökeskkonda ja võrdlesid seda kolme kuu taguse ajaga. Selgus, et piirangutest põhjustatud keskkonnamuutused ei mõjutanud märkimisväärselt lihasvalude esinemissagedust, küll aga vähenes füüsiline aktiivsus ja sportimine. Samuti hindasid töötajad kehvemaks töökeskkonna mugavust ja ergonoomilisust. Uuringust järeldus, et tervislikuks üleminekuks tavakontorist kodukontorisse on vaja hoida oma varasemat füüsilist aktiivsust ning luua mugavad ja ergonoomilised töötingimused.

Loe lähemalt siit.

Lisateave: Martin Argus, meditsiiniteaduste doktorant, martin.argus@ut.ee
Mati Pääsuke, kinesioloogia ja biomehaanika professor, mati.paasuke@ut.ee

Humanitaarteadused

Teadlaste koostatud juhend aitab Covidi-kriisis haiglatel piiratud ressursse jagada

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid piiratud meditsiiniressursside jagamise põhimõtteid ja vaatlesid ka teiste riikide kogemusi kliinilise eetika rakendamisel. Selle põhjal loodi Eesti haiglatele teadustööl põhinev juhend Covid-19 kriisiga toimetulemiseks. Juhendit kasutab näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, mille koormus kriisi ajal on olnud väga suur.

Loe lähemalt siit ja siit.

Lisateave: Margit Sutrop, praktilise filosoofia professor, margit.sutrop@ut.ee
Kadri Simm, praktilise filosoofia kaasprofessor, kadri.simm@ut.ee

Loodus- ja täppisteadused

Mis juhtub, kui ohustatud liigid kaovad?

Ohustatud selgroogsete kadumine ei ole pelgalt eetiline tragöödia, vaid sellel võib olla märkimisväärne mõju ökosüsteemidele. 50 000 selgroogse liigi andmete üleilmsest analüüsist selgub, et ohustatud liikide kadudes väheneb eluskoosluste funktsionaalne mitmekesisus kuni 30%, peamiselt Aasias ja Euroopas. Seda teades tuleks planeerida looduskaitset nii, et kindlasti säiliksid piirkonnas unikaalseid ökoloogilisi rolle täitvad liigid.

Loe lähemalt siit.

Lisateave: Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, marko.magi@ut.ee