Teabeettevõte Clarivate avaldas äsja maailma enim viidatud teadlaste 2024. aasta ülevaate, kuhu kuulub viis Tartu Ülikooliga seotud teadlast. 6886 mõjukast teadlasest koosnevasse nimekirja pääses kokku kuus Eesti teadusasutustega seotud teadlast.
Clarivate’i pingeritta jõudsid tänavu Tartu Ülikooli mikrobioomika professor Elin Org, mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo, fauna metagenoomika teadur Sten Anslan, molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Mohammad Bahram ja inimgeograafia külalisprofessor Frank Witlox.
Mikrobioomika professor Elin Org töötab genoomika instituudis, kus tema peamine uurimisvaldkond on soolestiku mikroobikoosluse ja komplekshaiguste seosed. Mitu tema publikatsiooni on avaldatud valdkonna mõjukas ajakirjas Nature Genetics. Tema juhitav töörühm tegeleb mikrobioomi ja tervise vaheliste seoste uurimisega. Selle eesmärk on hinnata mikrobioomi sobivust haiguste ennetamiseks või varajaseks avastamiseks, leida mikrobioomi seoseid haiguste eri staadiumitega ning uurida mikrobioomi mõju ravimite toimele.
Professor Leho Tedersoo, fauna metagenoomika teadur Sten Anslan ja kaasprofessor Mohammad Bahram teevad üheskoos teadustööd mulla mikrobioloogia ja elurikkuse valdkonnas. Tedersoo on keskendunud seentele ja globaalse biogeograafia aspektidele. Bahram, kelle põhitöökoht on Rootsi Põllumajandusülikool, tegeleb mulla mikroorganismide ja nende funktsionaalsuse uurimisega laiemalt. Oma teadustöös püüavad nad välja selgitada, kuidas kasutada mullaressursse kliimamuutuste ajal säästlikult, ning pakkuda keskkonnahoidlikke lahendusi maakasutuse muutusteks ja elurikkuse väärtustamiseks.
Tartu Ülikooli inimgeograafia külalisprofessori Frank Witloxi uurimistöö keskmes on reisimiskäitumise analüüs, kestlik liikumine, linnastumine ja linnalogistika. Osa Witloxi teadustööst on avaldatud teiste ülikoolide nime all.
Enim viidatud teadlaste nimekirjas on ka üks Tartu Ülikooli vilistlane – endine tehnoloogiainstituudi teadur Imre Mäger, kes töötas ülikoolis biotehnoloogia alal aastani 2019 ja siirdus seejärel Oxfordi Ülikooli. Praegu töötab ta San Franciscos ettevõtte ExcepGen teadus- ja arendustegevuse juhina.
Teadustöö viidatavus kui mõjukuse näitaja
„Teadusartikli viidatavus on oluline mõõdik, mis näitab teadlase töö rahvusvahelist mõjukust. Mida rohkem on teised teadlased mõnele teadustööle viidanud, seda laiemat mõju on see uute teadmiste edasiarendamisele avaldanud,“ selgitas Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.
Maailma ühel suurimal teadusandmebaasil Web of Science põhinevasse nimekirja pääses viimase 11 aasta (2013–2023) 6886 mõjukaimat teadlast. Ülevaate koostajad võtavad aluseks Web of Science’i analüüsitööriista Essential Science Indicator (ESI) andmed, kuhu on koondatud 1% maailma enim viidatud publikatsioonidest. Teadlaste publikatsioonid on ESI-s jaotatud 21 valdkonda.
Pingerea koostajad ei analüüsinud siiski mitte kõiki enim viidatud publikatsioonide hulka jõudnud teadusartikleid, vaid ainult neid, mille autorid ei esindanud rohkem kui 30 institutsiooni. „Peale selle kontrollitakse anomaaliaid seoses endale viitamisega, plagiaadiga ja üldise teaduseetikaga. Kontroll on pikk ja põhjalik,“ selgitas Lauk.
Puhastatud andmete põhjal määrab Clarivate igale valdkonnale lävendi, kui palju teadlasi sellest valdkonnast nimekirja jõuab, ning nimekirja jõudnud teadlasi hinnatakse nende enim viidatud publikatsioonide arvu põhjal. Ühtekokku kestab andmete analüüsimine peaaegu pool aastat.
Eestist kuuluvad nimekirja veel Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor akadeemik Ülo Niinemets ning Tallinna Tehnikaülikooli turunduse valdkonna professor Linda Hollebeek.
Tutvu Clarivate’i edetabeliga.