Mullu Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu poolt aasta naisteadlaseks valitud analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.
„Selle päeva tähistamist ja naisteadlaste esiletõstmist on vaja, et pöörata tähelepanu võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele nii akadeemilises maailmas kui ka ühiskonnas laiemalt. Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ sõnab Ester Oras.
Eesti Teadusagentuuri statistika kohaselt on naisteadlaste osakaal viimastel aastatel kasvanud, kuid sooline palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas on Eestis endiselt suur: naiste tunnipalk on meeste omast 18% väiksem (majanduses üldiselt on see näitaja isegi 20%).
Tartu Ülikoolis on 2023. aasta näitajate põhjal professorite, teadurite ja nooremteadurite keskmine palk naistel ja meestel sisuliselt võrdne, lektori ja õpetaja ametikohal on mehed tasustatud kõrgemini.
Ülikooli grandikeskuse kogutud andmetest Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grantide taotlemise ja Tartu Ülikooli edukuse kohta on näha huvitavat tendentsi. „Mida rohkem granditaotlusi on esitanud naisteadlased, seda edukam on olnud ka ülikool üldiselt,“ nendib grandikeskuse analüütik Kalmer Lauk.
Eelmisel aastal tuli Tartu Ülikooli kolm mainekat ERC isikupõhist granti, neist kaks siinsetele naisteadlastele. Mullu esitati Tartu Ülikoolist ERC alustava teadlase grandi vooru kuus taotlust ja esimest korda olid need kõik naisteadlaste koostatud.
Mullu oma erialase monograafia eest mitu mainekat raamatuauhinda pälvinud poliitikateooria professori Eva Piirimäe meelest on sooperspektiiv sisulises teaduslikus diskussioonis vaid üks paljudest vaateviisidest ning seda ei peaks üle rõhutama. Tema uurimistöös on suurem tähtsus näiteks püüdlustel teadvustada väikerahvaste perspektiivi, mis on samuti alaesindatud.
„Aga kui räägime teadlaste töökorraldusest, on kahtlemata ülioluline pöörata tähelepanu töö- ja pereelu ühitamise küsimustele. Lisaks on eri maades naiste õiguste ajalugu erinev ning võibki olla vaja eraldi esile tuua soospetsiifilisi eeskujusid, et kõrvaldada eelarvamusi või visalt püsivaid diskrimineerivaid praktikaid – seega on algatus „Naised teaduses“ igal juhul oluline,“ arvab Piirimäe.
Muide, kui Johan Skytte poliitikauuringute instituut 2013. aastal Toomele endisesse sünnitusmajja kolis, leidis Piirimäe oma kabinetti sisustades ülikooli vana mööbli laost tüki erilist ajalugu. „Leidsin sealt kirjutuslaua, mis oli varem kuulunud Tartu Ülikooli esimesele naisprofessorile Alma Tomingale. Mul oli suur rõõm, et mul lubati see laud oma kabinetti tuua ning uuesti kasutusele võtta!“ ütleb Piirimäe.
11. veebruari tähistamist üleilmse naisteadlaste päevana alustati UNESCO ja ÜRO eestvedamisel 2015. aastal, et tuua esile naiste ja tüdrukute rolli teaduse arengus. Eestis on seda peetud alates aastast 2021.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
