Ülikooli täiendusõppes osales iga üliõpilase kohta kolm täiendusõppijat

Kristel Ressi keeletoimetamise kursus
Autor:
Marja-Liisa Plats
Tartu Ülikooli täiendusõppes osales eelmisel aastal ligi 45 000 õppijat. Juba mitmendat aastat eelistavad õppijad pikemaid ja mahukamaid koolitusi.

2024. aastal osales TÜ 1390 kursusel 44 944 täiendusõppijat. Neist lõviosa õppis täiendusõppeprogrammides ja 823 võttis tasemeõppeaineid. See tähendab, et möödunud aastal oli Tartu Ülikoolis iga üliõpilase kohta kolm täiendusõppijat.

Täiendusõppijad eelistavad juba mitmendat aastat pikemaid koolitusi, mille maht on 27–80 akadeemilist tundi. Ülikool jätkas mikrokraadiprogrammide pakkumist, et võimaldada töötavatel inimestel omandada lisaeriala või uued oskused mõnes kitsamas valdkonnas. Möödunud aastal alustas mikrokraadiprogrammides õpinguid ligi 500 täiskasvanud õppijat. Nende programmide arvelt on märkimisväärselt kasvanud ka suuremahuliste (üle 240 akadeemilise tunni) täiendusõppeprogrammide arv, mis moodustab ligi kuuendiku kõikidest programmidest.

Õppeprorektor Aune Valk tunneb heameelt, et ülikool suudab lisaks tippteaduse tegemisele ja kõrghariduse pakkumisele olla ka Eesti suurim täiendusõppe korraldaja. „Keegi ei kahtle enam selles, et elukestev õppimine on meie kiirelt muutuvas maailmas paratamatus. See on lahutamatu osa ülikooli tegevusest. On suur rõõm, et õppijad on valmis ka pikemates koolitustes osalema, sest just need annavad potentsiaali päriselt oskusi arendada ja oma töös või muus elus muudatusi teha. Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring näitas, et meie täiskasvanute oskused püsivad konkurentsivõimelisena umbes 40.–45. eluaastani. Pärast seda tuleks aga rohkem tähelepanu pöörata just uute oskuste omandamisele või seniste teadmiste täiendamisele,“ sõnas Valk. Järgmistel aastatel võetakse tema sõnul erilise tähelepanu alla vilistlased. „Loodame, et suur osa meie lõpetajaid leiavad varem või hiljem tee ülikooli tagasi,“ rõhutas Valk.

64% õppijatest täiendas teadmisi põim- või veebiõppes, mis näitab, et õppijad eelistavad endiselt paindlikke õpivõimalusi. Mullu pakuti 18 vaba juurdepääsuga e-kursust (Massive Open Online Course, MOOC), kus osales 8098 õppijat. Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse raames toimusid osalustasuta koolitused Euroopa Sotsiaalfondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning õiglase ülemineku fondi rahastuse toel. Sotsiaalfondi meetmest „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ rahastati 36 kursust, milles osales 1987 õppijat. Õiglase ülemineku fondi toel toimus 14 kursust 379 õppijaga ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest 3 kursust 205 õppijaga. Prii osavõtuga on ka eakamale sihtrühmale mõeldud väärikate ülikooli programm, mida pakuti 17 Eesti paigas. Ülikooli töötajatel oli võimalik osaleda 241 tasuta sisekoolitusel.

Täiendusõppijad sai oma teadmisi ja oskusi täiendada suve- ja talveülikoolis ning jätkati ka rahvusvahelise suveülikooli programmiga. Koolinoortele pakuti eksamiteks ettevalmistavaid ja õppimist toetavaid e-kursusi ning teaduskooli õpivõimalusi.

Tellimuspõhiselt lõi ülikool 2024. aastal koolitusi nii ministeeriumidele, ametiasutustele, kohalikele omavalitsustele, tervishoiu- ja haridusasutustele kui ka eraettevõtetele.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!