Ühisjuhendamise leping
Kui doktoritöö valmimine eeldab Tartu Ülikooli ja mõne välisülikooli pidevat koostööd ning juhendamist mõlemast ülikoolist, võib olla vajalik sõlmida doktoriõpingute jaoks ühisjuhendamise leping (maailmas tuntud kui cotutelle). Leping sõlmitakse doktorandi, Tartu Ülikooli ja välisülikooli vahel.
Ühisjuhendamise leping võimaldab kaitsta ühte doktoritööd lepingus kokku lepitud tingimustel mõlema ülikooli moodustatud ühisnõukogu ees ning anda ühisnõukogu otsuse alusel doktorikraadi taotlejale nii Tartu Ülikooli kui ka välisülikooli lõpudokumendid ja akadeemilised kraadid.
Lepingu sõlmimise eeltingimused on järgmised:
- Juhendatav doktorant on lepingu sõlmimise ehk allkirjastamise hetkel mõlemas ülikoolis doktoriõppe üliõpilane. Tartu Ülikoolis võib ühisjuhendamise lepingu alusel õppiv doktorant töötada ka nooremteadurina.
- Eksterniga ühisjuhendamise lepingut ei sõlmita. Üliõpilasega sõlmitud ühisjuhendamise lepingu alusel võib doktoritööd kaitsta eksternina.
- Partnerülikool peab olema riiklikult tunnustatud õppeasutus, millel on õigus vastaval erialal doktorikraadi anda.
Mida peab lepingut sõlmides teadma ja millega arvestama?
Leping ei tohi minna vastuollu ülikoolide asukohariikide ega kummagi ülikooli õigusaktidega. Senise õiguspraktika põhjal võib lepingu sõlmimine olla keerulisem näiteks Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide ülikoolidega.
Tartu Ülikoolis peab ühisjuhendamise lepingu sõlmimisel arvestama sellega, et
- doktoriõppe lõpetaja saab topeltdiplomi, mis tähendab, et mõlemad ülikoolid annavad välja oma kraadi ja diplomi. Diplomil peab olema viide teise ülikooli antavale kraadile;
- doktorant peab täitma mõlema ülikooli doktoriõppe programmi nõuded täies mahus. Sealjuures on Tartu Ülikoolis nõue, et programmis ettenähtud õppeainete mahust vähemalt pool on läbitud Tartu Ülikoolis (vt täpsemalt alapeatükist “Teadus- ja õppetöö Tartu Ülikoolis”). Ülejäänud ainepunktid võib üle kanda teisest ülikoolist või arvestada varasemat õpi- või töökogemust;
- üldjuhul tuleb osa õppe- ja teadustööst teha partnerülikoolis ning sellega kaasnevad doktorandile lisakulud. Ülikoolid lepivad kokku, kas lisaks koduülikoolile rahastab doktorandi õpinguid ka partnerülikool. Enamasti on sõidukulud, majutus, tervisekindlustus jmt doktorandi enda vastutada. Doktorandil on võimalik taotleda õpirändetoetusi;
- kahe ülikooli moodustatavas ühisnõukogus, kelle ees toimub doktoritöö kaitsmine, peab olema vähemalt kuus liiget, kellest vähemalt kolm on Tartu Ülikoolist.
Immatrikuleerimise ajaks peab sõlmitav leping olema valmis allkirjastamiseks mõlemas ülikoolis. Soovitame doktorant immatrikuleerida semestri algusest, et ta saaks osaleda õppetöös võimalikult suures mahus. Lepingu kooskõlastamine võib võtta palju aega. Kui vähegi võimalik, soovitame lepingu sõlmimise protsessiga alustada vähemalt kolm kuud enne soovitud immatrikuleerimise kuupäeva.
Doktorant ja tema juhendaja otsivad sobiva välispartneri ja veenduvad, et partner on valmis doktoranti vastu võtma ning juhendama. Täpsustatakse rahastamise, vastuvõtu ja doktoritöö nõuetega seotud tingimused ning otsustatakse, kummas ülikoolis toimub kaitsmine. Mõnes ülikoolis on ühisjuhendamise lepingute sõlmimise periood piiratud (näiteks peab selle sõlmima esimese aasta jooksul vm).
Kui põhimõtteline kokkulepe on olemas, pöördub juhendaja õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialisti poole sooviga sõlmida ühisjuhendamise leping. Selleks tuleb esitada järgmine info:
- doktorandi nimi ja e-posti aadress;
- uurimistöö teema ja juhendajad mõlemas ülikoolis;
- välisülikooli nimi ja kontakt, kellega kooskõlastada vastastikuseid nõudeid ja koostada mõlemale poolele sobiv lepingukavand;
- ülikool, kus on kavandatud kaitsmine;
Doktorant vastutab ise partnerülikooli vastuvõtmisega seotud nõuete ja tingimuste täitmise eest.
Tartu Ülikooli poolne juhendaja, kellega soovitakse teha koostööd ja kes on nõus doktoranti vastu võtma, veendub, et uurimistöö teema sobib ning doktoritöö nõuete ja rahastamise küsimustes on kõigil osapooltel ühine arusaam. Juhendaja teavitab instituuti ja algatab lepingu sõlmimise protsessi.
Lepingu sõlmimiseks peab juhendaja pöörduma õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialisti poole sooviga sõlmida ühisjuhendamise leping. Selleks tuleb esitada järgmine info:
- doktorandi nimi ja e-posti aadress;
- programm ja eriala, millele soovitakse doktorant vastu võtta;
- uurimistöö teema ja juhendajad mõlemas ülikoolis;
- välisülikooli nimi ja kontakt, kellega kooskõlastada vastastikuseid nõudeid ja koostada mõlemale poolele sobiv lepingukavand;
- ülikool, kus on kavandatud kaitsmine;
Järgmisena tuleb taotleda väljaspool tegevustoetust rahastatav õppekoht. Õppekoht tuleb taotleda vähemalt 30 päeva enne immatrikuleerimist.
Välisülikooli doktorant ei pea Tartu Ülikooli kandideerimisprotsessi läbima, piisab kohustuslike dokumentide esitamisest (vt täpsemalt alapeatükist „Vastuvõtt“). Kui doktorant on koduülikoolis mõnda aega õppinud ning tal on piisavas mahus teadus- ja õppetööd tehtud, võib doktorandi immatrikuleerida vabale õppekohale. Sellisel juhul peab kandidaat lisaks vastuvõtuks vajalike dokumentide esitamisele läbima atesteerimise doktoriõppe eeskirjas, valdkonna atesteerimiskorras ja vabade õppekohtade täitmise korras sätestatu põhjal.
Kui instituut on seotud projektiga, mille raames on ette nähtud koos partnerülikoolidega ühisjuhendamine ja seega ühisjuhendamise lepingute sõlmimine, tuleb edastada õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialistile järgmine info:
- mitu õppekohta millistel doktoriõppe programmidel ja erialadel planeeritakse avada;
- partnerülikooli nimi ja sealne kontakt, kellega kooskõlastada lepingut;
- instituudi kontakt, kelle poole pöörduda lepingute sõlmimise ja doktorantide vastuvõtuga seotud küsimustes;
- iga konkreetse õppekoha andmed, koduülikool ja kaitsmise toimumiskoht;
- vastuvõtu korraldus, st kas
- projekti raames korraldatakse ühiskonkurss;
- konkursi korraldab Tartu Ülikool oma õigusaktide alusel või
- konkursi korraldab partnerülikool oma õigusaktide alusel.
NB! Väljaspool tegevustoetust rahastatavad õppekohad tuleb taotleda enne konkursside väljakuulutamist.
Ühisjuhendamise lepingute menetlemine Tartu Ülikoolis
Kui leping on saanud mõlema ülikooli ametnike või juristide kinnituse, et see vastab ülikoolide õigusaktidele ja seda võib allkirjastada, saadetakse leping kraadi andvale nõukogule. Nõukogu saadab lepingu dokumendihalduse infosüsteemi (DHIS) kaudu õppeosakonna õppekorralduse peaspetsialistile, kes annab ametliku hinnangu, kas leping vastab doktoriõppe eeskirjas sätestatule.
- Kui leping vastab eeskirjale, teeb kraadi andev nõukogu otsuse, positiivse otsuse korral leping allkirjastatakse
- Kui lepingus on eeskirjaga võrreldes erisusi, siis saadab nõukogu lepingu akadeemilisele sekretärile palvega menetleda lepingut senatis. Kui senat on kinnitanud lepingust tulenevad erisused võrreldes Tartu Ülikooli õigusaktidega, teeb kraadi andev nõukogu otsuse, positiivse otsuse korral leping allkirjastatakse.
Üldiselt on partnerülikoolis toimuva kaitsmise puhul vaja lepingut menetleda ka senatis. Kui kaitsmine toimub Tartu Ülikoolis, siis teeb kraadi andev nõukogu üldjuhul otsuse ilma senatipoolse kinnituseta.
Tartu Ülikooli poolt allkirjastab lepingu dekaan, kõikide allkirjadega lepingu peab registreerima DHIS-is õppetööalaste koostöölepingute alla (sari 7-9).
Teadus- ja õppetöö Tartu Ülikoolis
Ühisjuhendamise lepingu alusel õppiv doktorant peab täitma mõlemas ülikoolis kehtivad doktoriõppe läbimise nõuded. Tartu Ülikoolis tähendab see, et kogu programm tuleb täita täies mahus, sealjuures vähemalt poole õppeainete mahust peavad moodustama Tartu Ülikoolis läbitud ained.
- Alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide puhul tuleb Tartu Ülikoolis läbida vähemalt 15 EAP mahus aineid.
- Kui doktorant asub õppima vabal õppekohal enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekava alusel, tuleb Tartu Ülikoolis läbida vähemalt 30 EAP mahus aineid.
See, millised ained läbib doktorant Tartu Ülikoolis ja millised partnerülikoolis, lepitakse kokku koos juhendajatega ning pannakse kirja individuaalplaani. Individuaalplaan on doktorandi õpingute alus.
Ühisjuhendamise lepingu alusel õppivale doktorandile kehtivad Tartu Ülikoolis samasugused teadus- ja õppetööga seotud õigused ja kohustused nagu kõigile teistele doktorantidele: ta peab osalema korralistel atesteerimistel, tal on võimalik üle kanda varasemat õpi- ja töökogemust jne.
Kui doktorant on partnerülikoolis juba mõnda aega õppinud ja immatrikuleeritakse Tartu Ülikooli esimese aasta doktorandiks, siis ei ole ta kohustatud siin õppima neli aastat. Lõpetada saab ta siis, kui nõuded mõlema ülikooli lõpetamiseks on täidetud ja doktoritöö on lubatud kaitsmisele.
Vastuvõtt
Välisülikoolis õppiv doktorant peab vastama Tartu Ülikooli doktoriõppesse kandideerimise tingimustele: tal peab olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
Pärast õppekoha eraldamist võtab õppeosakonna vastuvõtutalitus doktorandiga ühendust ning saadab talle juhised avalduse ja nõutud dokumentide esitamiseks.
Koos avaldusega tuleb esitada:
- isikut tõendava dokumendi koopia;
- bakalaureuse- ja magistriõppe diplomid ning akadeemilised õiendid, vajaduse korral koos tõlkega eesti või inglise keelde. Eestis omandatud hariduse puhul kontrollitakse haridusandmeid Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) või Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist ja koopiaid pole vaja avaldusele lisada.
Ülikoolil on õigus küsida doktorandilt lisadokumente ja paluda vajaduse korral saata dokumentide kinnitatud koopiad postiga. Välisülikooli doktorant immatrikuleeritakse Tartu Ülikooli pärast seda, kui tema dokumendid on üle vaadatud ja varasemad õpingud on hinnatud sobivaks Eestis doktoriõppesse õppima asumiseks. Samuti peab ühisjuhendamise leping olema valmis allkirjastamiseks mõlemas ülikoolis. Enne immatrikuleerimist väljastatakse välisdoktorandile vajaduse korral Tartu Ülikooli vastuvõtukiri ja antakse lisateavet viisa ja elamisloaga seotud küsimustes.