2026. aasta digikoristuskuul osales ülikooliperest rekordarv inimesi. See näitab, et teadlik digihügieen on muutunud igapäevatöö loomulikuks osaks.
Jaanuarikuus toimunud digikoristuse eesmärk oli vaadata oma andmed süsteemselt üle ja korrastada need, et parandada nii isiklikku kui ka ülikooli digikeskkonda. Kampaanias osales 157 inimest, nendest 53 üliõpilast ja 104 töötajat – see on seni suurim digikoristuskuul registreeritud osalejate arv. Aktiivseimalt digikoristasid infotehnoloogia osakonna, genoomika instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi töötajad ja üliõpilased.
„Suur osalus kinnitab, et digikoristuspõhimõtteid peetakse ülikooliperes oluliseks nii turvalisuse kui ka igapäevatöö sujuvuse tagamisel. Tarbetute andmete kustutamine vähendab digimüra hulka ning parandab info leitavust ja süsteemide töökindlust,“ sõnas digikoristuskuu projektijuht Joonas Masing.
Arvutitest kustutati 3707 GB, nutiseadmetest 1061 GB ning e‑postkastidest ja pilvest 860 GB mahus andmeid, mis võrdub füüsilises maailmas umbes 3,3 miljardi raamatuleheküljega. Selline kujuteldav raamat ulatuks paksuselt Tartust Helsingisse.
Samuti korrastati ülikooli töö- ja õppekeskkondi, sealhulgas OneDrive’i, SharePointi, Teamsi, Moodle’i, Panopto, BBB, Mahara, Sisu@UT ja LimeSurvey platvorme.
Kampaania üks osa oli võimalus anda ära ka vanu seadmeid ja andmekandjaid. Kogumiskastid olid paigutatud mitmesse õppehoonesse üle linna. Suurim kogus – 22 kilogrammi – koguti Ülikooli 18 hoonest, millele järgnesid Ravila 19 ja Ülikooli 17 hoone.
„Kuigi jaanuaris toimub digikoristus kampaania korras, tuleks digihügieeni hoida järjepidevalt. Andmete korrapärane ülevaatamine aitab tagada suurema turvalisuse ja säästlikuma digikeskkonna,“ rõhutas digikoristuskuu projektijuht.
Jaanuari lõpus loositi välja auhinnad, et tunnustada aktiivseid osalejaid. Töötajatest võitsid kinkekaardi Tuuli Pern, Herly Parve, Krista Lepik‑Verliin ja Herbert Konnula. Üliõpilaste kategoorias said auhinna Lennart Maala, Berit Noormets, Lotta Ellervee ja Timo Thon Phet Schwarzbach. Võitjatega võetakse ühendust e-kirja teel.
Arvuti kaustade ja dokumentide korrashoidmisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Vaata arvutiabi juhendeid selle kohta, kuidas arvutisse ruumi juurde teha.
Nutiseadme puhastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Vaata arvutiabi juhendeid Androidi ja iPhone’i telefoni puhastamiseks.
Postkasti puhastamisel ja korrastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Tasub meeles pidada, et postkasti puhastamise eesmärk ei ole kustutada kirju ja faile, mida päriselt vajad, vaid vaadata kogunenud kirjad kriitiliselt üle ja loobuda ebavajalikust.
Vaata ka arvutiabi juhendeid „Kuidas Microsoft 365 keskkonda ruumi juurde teha?“ ja „Kuidas Google'i teenustes ruumi juurde teha?“.
Keskkondade puhastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Tuletame meelde, et ülikooli pilveplatvorm ei ole mõeldud isiklike failide hoidmiseks.
Vaata arvutiabi juhendeid OneDrive’i, Moodle’i, Panopto, BBB, Mahara, Sisu@UT ja LimeSurvey keskkondade digikoristamise kohta.
Digiprügi kustutamine on oluline nii praktilistel põhjustel kui ka keskkonnamõju tõttu. Iga fail, foto või e-kiri, mis on salvestatud pilves või serverites, vajab hoidmiseks ja haldamiseks energiat. Andmekeskused tarbivad tohutult elektrit ja tekitavad CO₂ heidet. Vähem salvestatud andmeid võrdub väiksema energiakulu ja organisatsiooni digitaalse jalajäljega.
Digiprügi kustutamine aitab kaasa ka küberturvalisusele: vanad failid ja e-kirjad võivad sisaldada tundlikku infot. Kui neid hoitakse tarbetult, suureneb risk, et need satuvad valele isikule või lekivad. Samuti parandab digiprügi kustutamine süsteemide töötamise tõhusust, sest neid ei koorma üleliigsed andmed ning vajalikud dokumendid ja info leiab kiiremini üles.