5.–30. jaanuarini koristatakse Tartu Ülikoolis digiprügi. Ülikool kutsub kuu jooksul pühendama igal nädalal vähemalt 30 minutit, et teha korda isiklik või enda üksuse digiruum.
Ülikool kutsub kuu jooksul koristama eri liiki digiprügi. Kõik digikoristajad saavad oma osavõtu registreerida ning kuu lõpus loositakse nii üliõpilastele kui ka töötajatele välja ülikooli meenepoe, Eesti Rahva Muuseumi, Elektriteatri ja Aparaaditehase kinkekaardid.
Arvuti kaustade ja dokumentide korrashoidmisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Vaata arvutiabi juhendeid selle kohta, kuidas arvutisse ruumi juurde teha.
Nutiseadme puhastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Vaata arvutiabi juhendeid Androidi ja iPhone’i telefoni puhastamiseks.
Postkasti puhastamisel ja korrastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Tasub meeles pidada, et postkasti puhastamise eesmärk ei ole kustutada kirju ja faile, mida päriselt vajad, vaid vaadata kogunenud kirjad kriitiliselt üle ja loobuda ebavajalikust.
Vaata ka arvutiabi juhendeid „Kuidas Microsoft 365 keskkonda ruumi juurde teha?“ ja „Kuidas Google'i teenustes ruumi juurde teha?“.
Keskkondade puhastamisel on abi järgmistest põhimõtetest.
Tuletame meelde, et ülikooli pilveplatvorm ei ole mõeldud isiklike failide hoidmiseks.
Vaata arvutiabi juhendeid OneDrive’i, Moodle’i, Panopto, BBB, Mahara, Sisu@UT ja LimeSurvey keskkondade digikoristamise kohta.
5.–29. jaanuarini on spetsiaalsetesse prügikastidesse võimalik ära anda ka vanu seadmeid ja väliseid andmekandjaid (mälupulki, diskette, CD- ja DVD-plaate, magnetkaarte, kassette ning vanu filmi- ja helilinte) järgmistes õppehoonetes: Nooruse 1, Ravila 14a, Ravila 19, W. Ostwaldi 1, Riia 23, Jakobi 2, Jakobi 5, Lossi 36, Ülikooli 18, Narva mnt 18, Uppsala 10, Vanemuise 46, J. Liivi 2, Lossi 3, Näituse 2, Näituse 20, W. Struve 1, Ujula 4 ja Ülikooli 17.
Digiprügi kustutamine on oluline nii praktilistel põhjustel kui ka keskkonnamõju tõttu. Iga fail, foto või e-kiri, mis on salvestatud pilves või serverites, vajab hoidmiseks ja haldamiseks energiat. Andmekeskused tarbivad tohutult elektrit ja tekitavad CO₂ heidet. Vähem salvestatud andmeid võrdub väiksema energiakulu ja organisatsiooni digitaalse jalajäljega.
Digiprügi kustutamine aitab kaasa ka küberturvalisusele: vanad failid ja e-kirjad võivad sisaldada tundlikku infot. Kui neid hoitakse tarbetult, suureneb risk, et need satuvad valele isikule või lekivad. Samuti parandab digiprügi kustutamine süsteemide töötamise tõhusust, sest neid ei koorma üleliigsed andmed ning vajalikud dokumendid ja info leiab kiiremini üles.