| Teema | Maht | Õppejõud |
|---|---|---|
| 1. 1. RIIGIHANKE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED JA RIIGIHANKE PÕHIMÕISTED. 2.RIIGIHANGETE KAVANDAMINE: Turu-uuring. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine. Riigihanke osadeks jaotamine. Hankijate pädevuse koondamine. 3. HANKEMENETLUSED: Hankemenetluse valik. Hankemenetluse alustamine. Hankemenetluse loogika. 4. RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID. Alusdokumentide koostamine. Hankelepingute reserveerimine ja pakkujate ringi piiramine. Pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise alused ning kvalifitseerimise tingimused. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. Pakkumuste hindamise kriteeriumid. Alusdokumentide muutmine. 5. TAOTLUSTE JA PAKKUMUSTE MENETLEMINE: Teabevahetus ja selgitused. Taotlus. Pakkumus. Pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimine. Heastamine. Pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni kontrollimine. Pakkumuste vastavuse kontrollimine. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine. Olukorrad, mis ei esine igas riigihankes. Haldusakti põhjendamine ja otsustest teavitamine. Hankemenetluse lõppemine. 6. HANKELEPING: Hankelepingu sõlmimine, tühisus, muutmine, ülesütlemine. Hankemenetluse lõppemisest teavitamine. 7. TÄIENDAVAD VÕIMALUSED HANKEMENETLUSES: Raamleping. Dünaamiline hankesüsteem. Elektrooniline oksjon. Lihthankemenetlus. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimine. Ideekonkurss. Kontsessioonid. 8. VAIDLUSTUSED JA JÄRELEVALVE: Hankija tegevuse vaidlustamine. Vaidlustamise käik. Rahandusministeeriumi juhtumipõhine ja valimipõhine järelevalve. |
120 | Maire Vaske |