Kristiina Nõomaa kaitseb doktoritööd „Role of invasive species in brackish benthic community structure and biomass changes“

16. veebruaril kell 10.15 kaitseb Kristiina Nõomaa hüdrobioloogia erialal doktoritööd „Role of invasive species in brackish benthic community structure and biomass changes“ („Invasiivsete liikide roll riimveeliste põhjakoosluste struktuuri ja biomassi muutustes“).

Juhendaja:
professor Jonne Kotta, Tartu Ülikool

Oponent:
teadur Hanno Sandvik, Norra teadus- ja tehnoloogiaülikool (Norra)

Kokkuvõte
Võõrliikide arv Läänemeres kasvab tõusvas tempos. 2015. aastaks oli Läänemeres raporteeritud 130 võõrliiki ja 2022. aastal on võõrliikide arv juba 220. Mitmed võõrliigid on loonud suuri populatsioone ja mõjutavad looduslikke Läänemere ökosüsteeme. Looduslikult on Läänemere põhjakooslused liigivaesed ja esineb palju väheasustatud funktsionaalseid nišše, seega on võõrliikidel palju võimalusi uues elupaigas kanda kinnitada ning oluliselt mõjutada kogu ökosüsteemi funktsioneerimist ja ökosüsteemi teenuseid. Käesolevas doktoritöös käsitletakse olulisi teadmiste lünki võõrliikide (ümarmudil ja harilik rändkrabi) levikus, käitumise eripärades ja mõjudes Läänemeres. Liikide mõju looduslikele ökosüsteemidele uuriti nii eksperimentaalselt kui ka pikkade põhjaloomastiku aegridade uuringutega. Laboratoorsed uuringud näitasid, et mõlemad uued merepõhja kiskjad suudavad süüa suures koguses looduslike põhjakoosluste dominantliike. Põhjaloomastiku pikkade andmeridade analüüs kinnitas, et eksperimentaalselt nähtud intensiivne toitumine toimub ka looduskeskkonnas. Ümarmudil on juba ära söönud suure osa Eesti rannikumere karbipopulatsioonidest, kes toimivad rannikumere loodusliku filtrina ja vähendavad eutrofeerumise ilminguid. Harilik rändkrabi vähendab põhjaloomastiku biomassi ja liigirikkust ning krabi mõju on ulatuslikum, kui kliimamuutustest eeldatavast toiteainekasvust tingitud suurem populatsiooni juurdekasv. Võõrliikide tekitatud muutuste mõju levib ka teistele ökosüsteemi tasemetele ning muutusi mõne piirkonna veesambas on juba täheldatud. Lisaks võivad võõrliigid ökosüsteemi mõjutada ka kui rannikukalade uute toiduobjektidena. Doktoritöö käigus näidati, et ümarmudil on muutunud oluliseks toiduobjektiks ahvenale, kuid hetkel veel ei mõjuta ümarmudila arvukus ahvena üldist toitumust. Seega, suure tõenäosusega ei suuda ahven hetkel ümarmudila arvukust kontrollida ja faktorid, mis hakkavad piirama võõrliikide arvukust, vajavad uurimist tulevikus. Antud doktoritöö näitab selgelt, et võõrliikidel on märkimisväärne roll Läänemere ökosüsteemides ja on oluline, et kõik Läänemere majandamise ja hea keskkonnaseisundi hoidmisega seotud otsused arvestaksid võõrliikide rolliga.

Kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/99315460726?pwd=ZWxWZzdQQktHakNkZ0dRR0VsaWhWdz09 (kohtumise ID: 993 1546 0726, pääsukood: 477665).

#teadus
teadus

Kaks rahvusvahelist teadusgranti toetavad Ukraina teadlaste teadustööd Tartu Ülikoolis

#kestlikkus #ühiskonnale
Kliimamuutused

Eesti vajab kliimamuutustega kohanemiseks selget tegevuskava

#teadus
Beethoveni juuksesalk

Beethoveni genoomi uurimine paljastas seniteadmata andmed helilooja terviseprobleemide ja sugulaste kohta