Autor:
Mana Kaasik

JÄRELVAATA: afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg räägib inauguratsiooniloengul mõtete ja tunnete juhtimisest

Kolmapäeval, 4. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Tundes mõtet tundes“.

Emotsionaalset peetakse tihti ratsionaalse, läbimõeldu vastandiks. Emotsiooni tekkimiseks pole justkui vaja mõelda – vahel tekib tunne mõtlemise kiuste ja tõukab tegema mõttetusi. Ratsionaalsuse tagamiseks tuleb seega emotsioone reguleerida. Selle kogemusliku mustri seletamiseks on sageli emotsioonide tagant otsitud mõtlemisest eraldi seisvat süsteemi.

Andero Uusberg tutvustab loengus aga alternatiivset vaadet. Tema sõnul juhivad meist paljud mingil moel oma mõtteid, et emotsionaalsete olukordadega paremini toime tulla. „Mind on pikalt huvitanud, kuidas ja millises suunas me neid mõtteid siis juhime. Loengus selgitan nende küsimuste võimalikke vastuseid,“ lisas professor.

Täpsemalt tuleb inauguratsiooniloengus juttu vaatest, mille puhul nähakse emotsioonide taga mõtlemise kiireid vorme, mis kujutavad olukorra tähendust eri motiivide valguses. Selline vaade aitab muu hulgas paremini mõista, kuidas inimesed mõtteid juhtides ka oma tundeid juhivad ning miks, millal ja kelle jaoks see strateegia emotsioonide reguleerimisel kasulik on.

Andero Uusberg on Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor, kelle juhitav Tartu afekti ja regulatsiooni uurimisrühm käsitleb inimese tundeid, tahteid, otsuseid ning nende mõjutamise võimalusi. Selleks ehitatakse rühmas kontseptuaalseid, eksperimentaalseid ja arvutuslikke mudeleid ning kogutakse andmeid mänguliste veebikatsete, psühhofüsioloogiliste laborikatsete ja välitööde käigus. Andero on ka tänavu tegevust alustanud Eesti heaoluteaduste tippkeskuse teadusjuht.

Lisaks alusuuringutele edendab Uusberg psühholoogia ja teiste käitumisteaduste rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ta on magistrikava „Rakenduslik käitumisteadus“ programmijuht ja selle valdkonna üks eestvedajaid Eestis. 2021. aastal kuulus ta COVID-19 teadusnõukoja koosseisu.

Oma doktoritöös uuris Uusberg koos eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Allikuga elektroentsefalograafia abil afektiivse tähelepanu ajumehhanisme. Seejärel töötas ta kolm aastat Stanfordi Ülikoolis, kus uuris ühes professor James Grossiga emotsioonide reguleerimist.

 

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Kõik huvilised on oodatud!

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Kati Kärberg kaitseb doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“

6. detsembril 2024 kell 15.00 kaitseb Kati Kärberg oma doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“ („Subkliinilist ateroskleroosi ennustavad tegurid ja markerid 2. tüüpi diabeediga haigetel“).

Kätlin Anni kaitseb doktoritööd „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“

17. detsembril kell 14.15 kaitseb Kätlin Anni psühholoogia erialal doktoritööd „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“ („Intelligentsus, isiksuseomadused ja sotsiaalmajanduslikud tulemused Eestis“).
Sarnaselt hobusetõugudele sobivad mõned pärmiliigid ja selle tüved teatud ülesannete täitmiseks teistest paremini. Autor/allikas: Maarja Liiv/Tartu Ülikool

Uudne meetod aitab leida kohalikust pärmirikkusest parimad töörügajad