Geeniandmed lähevad käiku: algab geeniuuring südamehaiguste ennetuse tõhustamiseks

südametervise uuring
Autor:
Freepik

Alates tänasest saadab Eesti geenivaramu valitud geenidoonoritele kutseid osaleda ulatuslikus südametervise teadusuuringus. Saadud andmete põhjal selgitatakse välja, kas südamehaigusi saab geeniriski põhjal määratud kolesterooli alandava raviga tõhusamalt ennetada.

Tegemist on kogu maailmas ainulaadse uuringuga, mille tulemusel võivad inimesed juba lähitulevikus hakata vajaduse korral saama personaalsel geeniriskil põhinevat ravi südametervise hoidmiseks. Geeniuuring on Eestis väga aktuaalne, sest hoolimata senistest pingutustest ja aastatepikkusest teavitustööst on just südamehaigused Eestis endiselt peamine surma põhjus. Uuringu käigus selgitatakse välja, kas geeniriski põhjal määratud ennetav ravi aitab südamehaigusi praegusest ravipraktikast tulemuslikumalt ära hoida.

Image
Margus Viigimaa
Margus Viigimaa (autor: Timo Arbeiter)

On teada, et suure geeniriskiga inimestel esineb südamehaigusi sagedamini ja need avalduvad varem kui neil, kelle geenid viitavad väiksemale riskile. „Vahe on märkimisväärne – suure geneetilise riskiga inimestel on koguni 91% suurem südamehaiguste tekkimise risk,” selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog ja uuringu üks eestvedajaid Margus Viigimaa.

Dr Viigimaa märkis, et Eestis kasutatakse südamehaiguste üheks tõhusaimaks ennetusvahendiks peetavat statiinravi ligi neli korda vähem kui Põhjamaades, kus südamehaigustesse haigestutakse oluliselt vähem. Uurimisrühma kuuluvad teadlased ja arstid eeldavad, et just ennetav statiinravi aitaks südamehaigusi vältida, sest selle ohutust ja tõhusust on kinnitanud pikaajalised uuringud ning enam kui 35-aastane kasutuspraktika.

Image
Mikk Jürisson
Mikk Jürisson (autor: Timo Arbeiter)

Et ennetav statiinravi saaks südamehaiguste suure geeniriskiga inimeste jaoks tavapäraseks praktikaks, on vaja selle tõhusust kliinilise uuringuga kontrollida. „Eestis on väga hea võimalus sellise uuringu korraldamiseks, kuna märkimisväärne osa meie elanikest on geenidoonorid,” ütles uuringu algataja ja vastutav uurija, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson. „Iga geenidoonori panus on väga oluline. Lisaks võimalusele anda oma osa teaduse arengusse saab iga uuringus osaleja väärtuslikku ja kasulikku infot oma tervise kohta.”

Image
Ruth Kalda
Ruth Kalda (autor: Timo Arbeiter)

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda soovitab uuringukutse saamisel seda võimalust kindlasti kasutada. „Uuringus osalemine on tasuta ja küllaltki lihtne. Osalejaid oodatakse üle Eesti oma perearsti vastuvõtule, et teha vereanalüüse ja teisi südametervise jälgimiseks vajalikke mõõtmisi,” selgitas Kalda.

Uuringukutse saavad oma isiklikule meiliaadressile 45–80-aastased geenidoonorid, kelle südamehaiguste tekke geneetiline risk on uuringus osalemiseks sobiv. Uuringusse kaasatakse 2500 geenidoonorit. Viis aastat vältavat uuringut korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös Eesti Perearstide Seltsi, apteekide ja Synlabiga.

Uuring on osa projektist TeamPerMed, mille eesmärk on edendada Eestis personaalmeditsiini rakendamist, ühendades kliinilise praktika, genoomika, IT-, sotsiaal- ja majandusteadused.

Loe uuringust lähemalt: geenidoonor.ee/sudameuuring

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!