Järelvaadatav: poliitikateooria professor Eva Piirimäe räägib inauguratsiooniloengul rahvaste enesemääramise arenguloost

Rahvaste enesemääramine on üks kaasaegse poliitika alusmõisteid. Kõige laiemas mõttes viitab see iga rahva õigusele kujundada vabalt oma poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist arengut. Seda võib siduda demokraatia ja rahvasuveräänsuse ideedega, samuti on see keskne põhimõte rahvusvahelises õiguses. „Manifestis kõigile Eestimaa rahwastele“ (1918) kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, „toetades rahwaste enesemääramise õiguse peale“. Seda õigust mainiti ka 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingus.

Ent kuidas ja kust saab rahvaste enesemääramise ideaalist mõtlemine alguse? Mis on olnud selle peamised poolt- ja vastuargumendid? Miks on rahvaste enesemääramist nimetatud ka ohtlikuks illusiooniks? Kas saame üldse rääkida ühestainsast rahvaste enesemääramise ideest?

Inauguratsiooniloengul vaatleb Eva Piirimäe oma teadustöö põhjal rahvaste enesemääramise põhimõtte filosoofilist tausta ja arengulugu ajalooliste näidete varal. „Kõne alla tulevad selle 18. sajandi juured ja peamised vormid. Pikemalt peatun 20. sajandi esimese poole mõistekasutustel ja ka sellel, kuidas käsitlesid seda põhimõtet vähemusrahvaste esindajad (täpsemalt baltisakslased) Eestis ja Lätis. Arutlen ka selle üle, kuidas on seotud rahvaste enesemääramise ja kultuurautonoomia ideestikud ning mil viisil on neid saadud kasutada nii rahvusriikide tugevdamiseks kui ka õõnestamiseks,“ ütles Piirimäe.

Professori sõnul puudub ka praegu kindel kokkulepe, mis on rahvas ja milles seisneb enesemääramine. „Kahjuks on seetõttu võimalik enesemääramise keelt kasutada vastandlikel eesmärkidel. Võtame kasvõi selle, kuidas Ukraina praeguse sõjalise enesekaitse puhul saab ja tuleb rääkida kogu Ukraina rahva enesemääramisõigusest, samas kui agressorriik Venemaa on sõja jooksul nii sõnaliselt kui ka sõjaliselt toetanud Krimmi Autonoomse Vabariigi ning Donbassi nn rahvavabariikide „enesemääramisõigust“, st õigust lüüa lahku Ukrainast ja liituda Venemaaga,“ rääkis professor. Paradoksaalselt on enesemääramine seega korraga nii võimestav kui ka lõhestav põhimõte, ehkki samas on võimalik ära tunda juhtumeid, kus seda silmakirjalikult ära kasutatakse. Venemaa argumentatsioon on üks selline näide.

Inauguratsiooniloengu eesmärk on anda meile mõned tugipunktid, orienteerumaks rahvaste enesemääramise ideestiku keerulises ajaloos. Lõpetuseks mõtiskleb professor, miks enesemääramise mõiste on oma mitmetähenduslikkusele ja paljudele kuritarvitustele vaatamata endiselt kasutusel ning vajalik.

Eva Piirimäe kaitses doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis 2006. aastal ja on samast aastast alates töötanud Tartu Ülikoolis nii järeldoktori, vanemteaduri kui ka kaasprofessorina. 2016/2017. õppeaastal oli Piirimäe külalisteadur Harvardi Ülikoolis ja külaliskaasprofessor Yale’i Ülikoolis. Aastail 2021–2023 töötas ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaanina. Alates 2024. aasta septembrist on Piirimäe poliitikateooria professor ja politoloogia doktoriõppe erialajuht.

Piirimäe uurimisteema on riikluse, rahvusluse, rahvusvahelise rahu, kollektiivse enesemääramise ning poliitilise, sotsiaal- ja moraalipsühholoogia teooriad valgustusajastust tänapäevani. Piirimäe monograafia „Herder and Enlightenment Politics“ (Cambridge’i Ülikooli kirjastus, 2023) on pälvinud rahvusvahelist tunnustust, sealhulgas István Honti raamatuauhinna parima 2023. aastal ilmunud mõtteajaloolise teose eest.

Piirimäe on (kaas)koostanud mitmesuguseid kogumikke ja erinumbreid, avaldanud arvukalt artikleid rahvusvahelistes kogumikes ja erialastes ajakirjades, toimetanud klassikaliste tekstide tõlkeid ja kirjutanud neile saatesõnu. Ta on aktiivselt korraldanud erialaüritusi ja olnud peaesineja rahvusvahelistel konverentsidel. 2024. aastal lõppes tema juhitud viieaastane ETAG-i teadusprojekt „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“. Möödunud aastal nomineeriti ta riigi teaduspreemiale humanitaarteaduste vallas.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st.