Autor:
Asko Künnap

Aken Toomemäe poole

Andris Vējāns

Tartus. Toomemäel

Tõlkinud Contra

 

Toomemäel seisan, mu pilgule avaneb Tartu,

ei saa aru, kas sügislehed on need  

või näen mütsiga viipavaid tudengisalku,

leegitsev pilv katab tekina aiad ja teed. 

 

Toomemäel seisan, mu pilgule avaneb Tartu,

tudengimütse näen tules kui kirjusid vahtrapuid

pruuni Emajõe ääres, mis voolanud sajandeid

nagu kündja, kes vedamast ainsat vagu ei taltu. 

 

Peatu nüüd, Emajõgi! 

Ühte tudengit sinu seltsis ihkab näha mu silm, 

ehk ta toonaste sammude kaja veel kannab su veteilm?

Tema hinges Lätimaa vaim esimest tormi tegi!

 

Enda ümber kui vaatan, kõik on endiselt sama:

Kastani tänava majas katusealune urgas,

kus Kalāči Edvartsi kitsaid olusid nutsid hiiredki nurgas…

nüüd suvele lehvitav päikeseloojang astreid lööb õhetama.  

 

Botaanika tänava kõnnitee on ahtake nagu alati,

kõuts lösutab hoovi koltunud murul samamoodi kui vanasti…

Kuid Emajõe kallastel uued tudengid astuvad vabalt ja uhkelt.

Veidenbaums, kuula, nad lõikavad tormi, mis sinu külvist on puhkend.

Tervitan sind, kes puuduses, põlguses kogusid teadmisi tarku,

sinu nooruse sombune märts sulle kaasa tõi muresid vaid,

sa ei näinudki äikese järel õitsvat ja lõhnavat maid…

 

Toomemäel seisan, mu pilgule avaneb Tartu.

(1961 )

 

Nadežda Valk

Tudengi sügis

Tõlkinud Helju Rebane

 

Taas olen sinuga,

mu sõber, minu Tartu!

Nii kutsuvalt lööb raekoja kell… 

Ta laulu naasmisest

kui laulaks mulle.

Ma vaimusilmas näen

meid vanas kohvikus…

Meid kahte paduvihmas vihmavarju all…

Mul heiastuvad meie luuletused, maalid…

Jäi alatasa puudu paberist…

Žukovski…

Lotman…

Sügis…

Oktoobrilõke leegitsemas Toomemäel…

(1972–2022)

 

Andreas Berg

Tõlkinud Kristi Viiding

 

Kerkib Tartus kõrge tipuga mägi,

mis on rohkem kui sada sammu kõrge.

Siin on alati pehme maapind haljendava rohumättaga

ja seda täiendab ühtlasi kivi külma allikaveega.

Tipud haljendavad loorberis, ent muidu katab teda tamm

ning rohke aroomiga lõhnab siin rosmariin.

Siin pesitsevad eri linnud tihedas lehestikus,

jäädes meeldivas vahelduses pikaks ajaks märkamatuks.

Hommikul, kui roosatab esimene särav koit

ja alanud päev annab meile valgust,

kiirustan innukalt sinna, suunan oma kiired sammud sinna,

kus saaksin allikal jahutada kõrvetava janu.

Röövellikud tuuled ei vala ju enam kohutavaid kohinaid

ega vihise puudesalu haljendavad juuksed.

Sest idast tõusev ja ringikeerutav Eurus ja

Hilisest õhtukaarest tõusev Africus on kombekalt vaiki.

Tasasel häälel vaikivad ka vilistav Boreas, mis tõuseb külmast Põhjalast, ja

liikumatu Notus.

Siiski kohiseb mu kõrvades salajane kohin

ja helisevad metsad ja mühin.

/…/

(1647)

 

Andreas Ascharin

Toomi varemed

Tõlkinud Vahur Aabrams

 

Nii nagu tõeluseks saab muinasjutt,

näen võtmas kuju ühte pilti hägust:

su müürironte tõusmas kivirägust!

Ja hardumuses leinan kadunut.

 

On norus põrmuni su uhke pea

ja räbaldunud tore pealissärkki,

ei ole vanast särast tunnismärki,

ei aja ratas peatumisest tea.

 

Nii vannub maine saatusele alla

ja murdub – jumaluse hingeõhust

kõik see, mis taeva kippus varem.

 

Ent ehkki surm kõik sidemed seob valla

ja pole pääsu miskil hävi kõhust,

kord tärkab kõdust elu uus ja parem.

(1878)

 

Heidi Iivari

Unenägu

 

Me olime teineteisele lähemal

kui kunagi varem

me olime teineteise unenäos

meie meel keha ja keel

olid paindunud teineteise poole

nagu taim

paindub kõikide rakkudega

päikese poole

 

me olime taimed

küsimata palumata

me olime teineteisele päikesed

pimestavalt iseenesestmõistetavalt

pidime sünteesima

fotosünteesima

peaaegu ilma kireta

sisenesid minusse selleks

et võiksime toota ja loovutada

energiat

 

me tahtsime jääda ellu

tahtsime kasvada

panna kasvama mahavaikitud sõnad

 

miski ei muutunud

kõik kordus aastast aastasse:

tahe põiklemine ja järeleandmine

sinu selg mis kadus õunapuude vahele

pigistav teadmine minu kurgus

et võibolla seekord oligi

viimane kord

 

olime teineteisele lähemal

kui kunagi varem

võisime elada kuid

aastaid lahus

tüdinult või päris õnnelikult

jalutasime Toomemäel teineteisest mööda

aga unenägu

ei möödunud.

(2021)

Härghein

Tule Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalile, mis toimub 5.–15. juunini

üritus Tartus - Loodusloovusfestival

Linnupesade sari: Tartu linnakirjanik Maarja Pärtna ja ning duo Carlotta Põdra ja Veljo Runnel

Mäng botaanikaaias

Botaanikaaias saab osaleda Loodusloovusfestivali otsimismängus