Arturs Pokšans kaitseb doktoritööd „Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education“

13. detsembril kell 12.00 kaitseb Arturs Pokšans etnoloogia erialal doktoritööd „Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education“ („Üleskasvatus nappuse tingimustes: Vägivalla ja ebavõrdsuse taastootmine Läti institutsionaalses hariduses“). 

Juhendajad
professor Kristin Kuutma, Tartu Ülikool
kaasprofessor Aivita Putniņa, Läti Ülikool

Oponendid
Agita Lūse, Riia Stradiņši Ülikool (Läti)
Sonja Trifuljesko, Helsingi Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Internaatkool on kuulunud Läti haridus- ja sotsiaalsetesse tugisüsteemidesse suurema osa Läti ajaloost ning on suutnud üle elada mitmeid ajaloolisi ja ideoloogilisi muutusi. Sellele vaatamata ei ole see asutus pälvinud märkimisväärset teaduslikku tähelepanu ei kodu- ega välismaal. See on kummaline, sest internaadihariduse pikk ja keeruline ajalugu viitab sellele kui potentsiaalsele ainesele antropoloogiliseks analüüsiks. Internaatkooli etnoloogilise analüüsi läbiviimisel on võimalik tegeleda nii suurte makroskoopiliste perspektiividega, nagu ajalooline analüüs, kui ka kaasata valdkonna tegijaid sügavamal tasandil, mis võib jääda sotsioloogilise perspektiivi kohaldamisel tähelepanuta.

Töö eesmärk on analüüsida, kuidas on sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus seotud vägivalla eri liikidega internaadihariduse kontekstis. Tuginesin seda küsimust käsitledes kontseptuaalsele raamistikule: vaatlesin internaatkooli kui mitme sotsiaalse valdkonna ja võimusuhete põimumist. Rakendasin mitmekülgset etnograafilist lähenemisviisi, et uurida erinevaid viise, kuidas internaadiharidus kohalikus kontekstis realiseerub, uurides nii institutsiooni tegelikku struktuuri ja suhteid kui ka selle ajaloolist olukorda ja laiemat poliitikat, mis on seotud selle valdkonnaga. Seda täiendas antropoloogiline analüüs, mis põhines minu enda autoetnograafilistel andmetel. Ajalooline analüüs oli uurimuse vajalik osa, sest nii kasulik kui ka problemaatiline pärand on kaasaegse internaatkooli alus.

Uuringust selgub, et internaatkool on pidevas muutumises, mis tuleneb nii järelevalvet teostavate isikute tegevusest kui ka asutuse enda töötajate otsustest. Internaadihariduse ebastabiilne positsioon tekib vastusena pidevalt muutuvatele sotsiaalsetele tingimustele, kus ainsaks püsiteguriks on domineerimissuhete olemasolu. Uuring näitab, kuidas need suhted aitavad kaasa ja säilitavad vägivalla pideva taastootmise nii individuaalsel kui ka struktuuri tasandil, väites, et selleks et tajuda, kuidas vägivald muutub igapäevaseks ja aktsepteeritavaks, tuleb arvesse võtta nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vaatenurki ja tegevusi. Nagu see uuring näitas, ei ole vägivald see, mis tekitab ebavõrdsust, ega ka vastupidi, vaid mõlemad eksisteerivad pigem sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teise olemasolu.