Eesti doktorikool hõlbustab doktorantide eriala- ja üldoskuste arendamist ning toetab juhendajaid

Eesti doktorikool hõlbustab doktorantide eriala- ja üldoskuste arendamist ning toetab juhendajaid Eesti doktorikool on esimese tegevusaasta järel saanud partnerülikoolidelt, doktorantidelt ja juhendajatelt rohkesti head tagasisidet. Eriti hinnatuks peetakse tuge, mida doktorikool pakub välisoponentide kaasamiseks ja lühiajalise õpirände korraldamiseks.

Eesti teaduse hetkeseisu värskest ülevaatest „Eesti teadus 2025“ selgub, et meie ülikoolides oli mullu doktorantuuris ligi 2300 inimest. Viimastel aastatel on kraadi kaitsmiseni jõudnud enam kui 200 noort teadlast aastas. Veel eelmise aasta alguseni oli doktorantuurile pakutav tugitegevus killustunud mitme doktorikooli vahel. Aasta eest tööd alustanud ja kõiki Eesti ülikoole ühendav Eesti doktorikool on aidanud võrdsustada doktorantide võimalusi ning tihendanud suhtlust kõigi partnerite vahel, et tagada ühiselt vajalik ja kvaliteetne tugi võimalikult suurele sihtrühmale.

Varasema 13 doktorikooli asemel on Eesti doktorikoolis kuus valdkondlikku haru, mis pakuvad doktorandile ja juhendajale teadusvaldkonnast lähtuvaid enesetäiendusvõimalusi, kutsuvad välisoponete ning jagavad õpirändetoetusi. Eraldi tähelepanu on pööratud keskselt ja partnerite koostöös pakutavatele ühisüritustele, kus saavad osaleda kõik doktorandid ja juhendajad, kus pakutakse doktorantuuris üldvajalikke teadmisi ja oskusi ning tugevdatakse juhendamisoskusi. Sellised üritused toetavad nii doktorantide kui ka juhendajate omavahelist võrgustumist ning doktorandile vajalike kohalike ja rahvusvaheliste sidemete tekkimist. Teisalt on doktorikooli eelis ühine planeerimisvõime, tänu millele saab arvesse võtta ülikoolide vajadusi, vähendada temaatiliselt kattuvate ürituste dubleerimist ja leevendada halduskoormust.

Kirjutamislaagrist õpirändeni

Esimesel tegevusaastal korraldas Eesti doktorikool 65 üritust alates kevadkoolidest ja seminaridest kuni kirjutamislaagriteni. Doktorantidele pakutavatel ühisüritustel käsitleti nii karjääri kujundamist, teaduseetikat, andmete visualiseerimist, kommunikatsioonioskusi kui ka vaimse tervise hoidmist.

Doktorikooli üldkoordinaator Monika Tasa väljendas erilist heameelt nii doktorantide kui ka juhendajate aktiivse osavõtu ja väga hea tagasiside üle. „Näiteks karjäärikonverentsil osales tänavu üle 200 inimese, juhendajate kohvihommikutel on käinud keskmiselt 80 inimest. Osavõtjatelt saame pidevalt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, milliseid teemasid edaspidi käsitleda. Nii saame oma tegevuskava sihtrühma soovide põhjal järk-järgult täiendada,“ rääkis Tasa.

Doktorantide seas on väga nõutud doktorikooli õpirändetoetus, sest sedalaadi tuge pakutakse üldiselt vähe. 2024. aastal toetas Eesti doktorikool 156 doktorandi lühiajalist õpirännet, võimaldades doktorantuuris hädavajalikku rahvusvahelise kogemuse omandamist.

Ekspertide tugev kaasatus

Image

Tartu Ülikooli teadusprorektor professor Mari Moora on tänulik kõigile osalistele, kes on aidanud projekti käima lükata ja tegevuskava sisustada.

„Doktorikooli tugev külg on kõikide ülikoolide ekspertide kaasatus. Juhtnõukogus on kõigi partnerülikoolide teadusprorektorid, kes tagavad sisuka koostöö ja doktorikooli tiheda seose doktorantuuri strateegiliste arengusuundadega,“ selgitas Moora. Tema sõnul kinnitab doktorikooli esimese aasta kogemus, et Haridus- ja Teadusministeerium on selle meetme loomisel teinud väga head tööd: „Ministeerium kutsus meetme loomises osalema kõiki ülikoole, tõstes esiplaanile sisulised eesmärgid. Sellega loodud tugev alus ja ka edaspidine tihe koostöö on olnud tuuleks Eesti doktorikooli purjedes. Täname kõrgharidusvaldkonna eksperte hästi läbimõeldud ja tähendusliku koostöö eest.“

Doktorikooli tegevust viib ellu Tartu Ülikool, projekti on võrdväärsete partneritena kaasatud kõik Eesti ülikoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Kogueelarve on seitse miljonit eurot, mis kaetakse Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest.

Eesti doktorikool alustas oma tegevust jaanuaris 2024 ja projekti lõpptähtaeg on 31. august 2029. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kaasrahastab Euroopa Liit.

Eesti doktorikooli veebileht