Autoriõigused

  1. Mida kaitstakse autoriõigusega?

Sellisteks loometöö tulemiteks, mida kaitstakse autoriõigusega, on näiteks ilukirjandus-, haridusalased- jms kirjalikud teosed, e-kursused, monograafiad, teadusartiklid, teadustöö aruanded, skeemid, testid, retsensioonid, ekspertarvamused; loengud, kõned, ettekanded jt suulised teosed, muusika- ja audiovisuaalsed teosed, arvutiprogrammid, andmebaasid ja muud tulemid. Autoriõiguse seaduses (AutÕS) nimetatakse selliseid autoriõigusega kaitstavaid tulemeid üldistatult teosteks (ingl. k. works). Teoste näidisloetelu on toodud AutÕS–s §4 lg 3.

Millistele tingimustele peab vastama loometöö tulem, et see oleks autoriõigusega kaitstud?
Kirjandus-, kunsti - ja teadusvaldkonnas loodud teos peab olema originaalne, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus (st ei tohi olla teise isiku töö koopia); teos peab olema väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ning taasesitatav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Näiteks suulises vormis esitatud loeng on taasesitatav audio- või videosalvestisena. Kuna teos peab olema väljendatud teiste inimeste poolt tajutavas vormis, ei ole ideed ja mõtted kui sellised autoriõigusega kaitstud. Samuti ei kaitse autoriõigus fakte ega üksikuid andmeid.

Kas autoriõigusega on võimalik kaitsta uusi ideid?
Ei. Autoriõigusega ei saa kaitsta teose sisu ennast (ideed, kontseptsiooni jms). Autoriõigusega on kaitstud teose väljendusvorm, st teos selles sõnade, lausete, struktuuri jms väljendusvormis, nagu autor on teosele andnud. Teoses, nt teaduspublikatsioonis sisalduvaid ideid, leiutisi jms autoriõigus ei kaitse.

Miks kasutatakse autoriõiguse märkimiseks Copyright’i märki ©?
Märgiga © tähistatakse varaliste autoriõiguste omanikku. Märgil © pole Eestis mingisugust õiguslikku tähendust. Meie tava tähistada teost © märgiga pärineb ajast, mil Eesti oli Nõukogude Liidu kaudu ühinenud ülemaailmse autoriõiguse konventsiooniga, ning mis on seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega Eesti suhtes kehtivuse kaotanud.

Praegu on Eesti ühinenud Berni konventsiooniga, mis keelab autoriõigusliku kaitse eeldusena mistahes formaalsused (registreerimine, deponeerimine jms). See tähendab, et autoriõigus teosele tekib ilma seda kusagil registreerimata.
Siiski on oluline lisada oma teosele info autoriõiguste kuuluvuse kohta, et anda teistele isikutele märku teose autoriõigusega kaitstusest ning et teost kasutada soovivad isikud teaksid, kelle poole teose kasutamiseks loa saamiseks pöörduda.

Kuidas peaks autor oma teost tähistama?
Teave autoriõiguse omaja kohta teosel on väga oluline nii informatiivsest kui autoriõiguste maksmapanemise/teostamise aspektist. St selleks, et anda teistele isikutele märku teose autoriõigusega kaitstusest ning et teost kasutada soovivad isikud teaksid, kelle poole teose kasutamiseks loa saamiseks pöörduda.

Juhul, kui nii isiklikud kui varalised õigused kuuluvad autorile, võiks tähistamine olla järgmine: Autoriõigus Pille Kask 2010; võõrkeelse väljaande puhul: Copyright Pille Kask 2010. Võib kasutada ka hoiatusklauslit: Teose või selle osade mistahes viisil kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguse omaja loa (litsentsi) alusel.

Mida tähendab õppematerjalidel märge: „Autoriõigused Tartu Ülikool ja autor (nimi)“?
Nimetatud märkest nähtub, et autoriõigused kuuluvad nii ülikoolile kui autorile. Otseste töökohustuste täitmise korras loodud õppematerjalide osas näitab selline märge, et varalised õigused teosele kuuluvad ülikoolile kui tööandjale ja isiklikud õigused vahetule loojale ehk autorile.

Mis on isiklikud ja varalised autoriõigused ning kellele nad kuuluvad?
Isiklikud ja varalised autoriõigused kuuluvad algselt teose autorile.

Isiklikud (ehk mittevaralised) õigused on õigus autorsusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele, õigus teose täiendamisele (muutmisele ja parandamisele). Isiklikke õigusi ei saa võõrandada (loovutada).

Mõnede isiklike õiguste osas (nt õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele jms) saab autor anda soovijale kasutusloa ehk litsentsi.
Varalised õigused on nt õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, esitamisele, eksponeerimisele, internetis kättesaadavaks tegemisele. Varalisi õigusi saab võõrandada (loovutada) tasuta või tasu eest.

Millised õigused õppejõu otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose osas kuuluvad ülikoolile kui tööandjale ja millised õppejõule kui teose autorile?
Varalised õigused (nt õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, esitamisele, eksponeerimisele) oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teosele lähevad üle tööandjale (vastavalt autoriõiguse seadusele). Isiklikud autoriõigused (nt õigus autorsusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose puutumatusele) jäävad autorile. Isiklike autoriõiguste kasutamiseks tuleb tööandjal sõlmida autoriga eraldi kokkulepe. See kehtib ka internetipõhiste kursuste ja õppematerjalide kohta.

Ülikool on loobunud varalistest õigustest autori kasuks teadusartiklite, konverentsiettekannete, teeside, presentatsioonide jms teoste osas ja need õigused kuuluvad autori(te)le. Kas autor peab viitama teose kasutamisel ülikoolile?
Jah, autor peab selgelt viitama, et teos on loodud ülikoolis. Piisab ka, et ettekande jms autori nime juures on toodud tema töökoht ülikoolis.

Kas autoril on õigus saada otseste töökohustuste korras loodud teoste loomise eest eraldi tasu?
Ei, välja arvatud juhul, kui autor ja tööandja on eraldi tasu osas kokku leppinud.

Kas kogumiku koostaja on autor autoriõiguse seaduse mõttes?
Jah. Isikul, kes oma loomingulise tegevuse tulemusena materjali valikul või süstematiseerimisel on loonud kogumiku, tekib autoriõigus sellele kogumikule selle loomise hetkest.

Kas kokkulepped ühiste autorite vahel, sh teose kasutamise ja tasu jagamise küsimused võivad olla suulised?
Soovitatav on sellised kokkulepped teose kasutamise ja tasu jaotamise kohta kindlasti ka kirjalikult fikseerida. Kokkuleppe kirjalik vormistamine aitab vähendada arusaamatuste tekkimise ohtu ning võimaldab võimalike ebakõlade korral kokkulepet tõendada.

Mida loetakse teose kasutamiseks autoriõiguse seaduse tähenduses?
Teose kasutamise all mõistetakse autoriõiguse seaduses mitmeid erinevaid toiminguid, millest igaüks on seotud autorile ja/või autoriõiguse omanikule kuuluva õigusega. Iga sellise toimingu jaoks (ehk üldistatult: teose kasutamiseks) on vaja autori ja/või autoriõiguse omaniku eraldi luba.
Teose kasutamine võib olla nt teose reprodutseerimine (trükkimine, salvestamine jms kopeerimine), levitamine (müük), avalik esitamine, üldsusele edastamine jne.

Kas autor võib otseste tööülesannete raames loodud õppematerjale ise kasutada nt õpetamisel teises kõrgkoolis, neid kirjastada?
Ei tohi. Kui teos, nt loengumaterjal, on loodud otseste tööülesannete täitmise raames, siis varalised õigused sellise materjali suhtes lähevad üle ülikoolile kui tööandjale, mis tähendab, et autoril endal enam (autoriõiguse seaduse mõttes) teose kasutamise õigust ei ole, st autor ise teost enam nt levitada (müüa) ei või.

Kas ülikool võib lasta õppejõu poolt otseste tööülesannete täitmise käigus loodud e-kursust teisel õppejõul muuta?
Ei või. Õigus teose täiendamisele (muutmisele ja parandamisele) on autori isiklik õigus (seaduse alusel lähevad tööandjale üle aga ainult varalised autoriõigused) ning jääb otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teose osas autorile, va juhul, kui autori ja ülikooli vahel on sõlmitud litsentsileping autori isiklike õiguste kasutamiseks.

Milles seisneb erinevus, kui autoriõigusi antakse kasutada lihtlitsentsi või ainulitsentsi alusel?
Kui autoriõiguste omaja annab teisele isikule teose kasutamiseks loa lihtlitsentsiga (inglise k non-exclusive licence), siis jäävad talle samad õigused, mille suhtes litsents on antud, alles ja ta võib teost ise samas ulatuses ka ise kasutada ning anda ka kolmandatele isikutele loa ehk litsentsi teose kasutamiseks samade õiguste osas. Näiteks kui autor annab ühele kirjastusele lihtlitsentsi alusel õiguse monograafiat reprodutseerida ja levitada, siis ta võib sama teost ka ise kopeerida ja levitada või anda kolmandatele isikutele sama õiguse. Kui luba teose kasutamiseks on antud ainulitsentsiga (inglise k exclusive licence), võib õigusi kasutada ainult isik, kellele vastav luba on antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada, samuti ei tohi ta anda samasisulist luba teose kasutamiseks kolmandatele isikutele. Näiteks kui autor annab teatud ajakirjale artikli väljaandmise loa ainulitsentsi alusel, siis ta ei tohi enam sama artikli avaldamise õigust teistele ajakirjadele müüa.

Kas autoriõiguste loovutamine või litsentsi andmine võivad olla suulised?
Ei. Õiguste loovutamine (inglise k assignment, transfer of rights) ja ainulitsentsi (inglise k exclusive licence) andmine peavad olema kirjalikus vormis. Lihtlitsents (inglise k non-exclusive licence) võib olla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirjaga. Kirjalik vorm võimaldab võimalike vaidluste või arusaamatuste korral oma kokkuleppeid tunduvalt lihtsamalt tõendada kui see oleks suulise loa andmise puhul.

Kellele kuuluvad videoloengu autori varalised õigused?
Kuna loengute pidamine kindlas valdkonnas kuulub õppejõu tööülesannete hulka, siis kuuluvadvastavad varalised autoriõigused ülikoolile kui tööandjale.

Kas ja kuidas võib õppejõud kasutada otseste tööülesannete käigus loodud õppematerjale, kui ta lahkub ülikoolist?
Kuna varalised autoriõigused (nt õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, esitamisele, internetis kättesaadavaks tegemisele) on tööülesannetega piiritletud mahus läinud üle ülikoolile kui tööandjale, siis nende õiguste osas tohib õppejõud loodud õppematerjale pärast ülikoolist lahkumist kasutada ülikooli eelneval nõusolekul.

Kas õppejõud võib kasutada oma õppematerjalides üliõpilaste poolt koostatud kursuse-või bakalaureusetöid?
Üliõpilaste iseseisvad tööd, sh kursuse-ja bakalaureusetööd on autoriõigusega kaitstavad teosed ja seetõttu on vaja nende kasutamiseks (sh õppematerjalides) küsida autori nõusolekut. Töö tsiteerimisel või refereerimisel tuleb märkida töö autor, pealkiri ja avaldamise allikas.

Kas Youtube’is olevat videoklippi võib lisada e-õppematerjalile, kui panna õppematerjali juurde vastav link?
Youtube’is, nagu mistahes muuski keskkonnas kättesaadavaks tehtud autoriõigusega kaitstud materjali kasutamiseks peab reeglina olema autoriõiguste omaja luba. Erandina on aktsepteeritav teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke, ning seejuures alati märkides ära kasutatud teose autori nime, pealkirja ja avaldamisallika. Oluline on kinni pidada motiveeritud mahust, st et lingi kaudu ligipääsetav materjal peab jääma selliseks, et see täidaks põhiteose (loeng, õppematerjal) suhtes illustreerivat, toetavat funktsiooni, mitte ei moodusta nt põhiosa kogu materjalist või teatud teema käsitlusest.

Kuidas tohib teost kasutada pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja möödumist?
Juhul, kui autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat, tuleb teose kasutamisel järgida tähtajatult teose autorsust, õigust autori nimele, õigust autori au ja väärikuse ning teose pealkirja kaitsele. Teose väljaandmisel tuleb autori nimi ja teose pealkiri fikseerida sellisel kujul, nagu originaalis oli antud.

Kui teose autori surmast on möödunud 70 aastat, kas sel juhul on ka tõlke autoriõigused lõppenud?
Ei. Teose tõlge on iseseisev teos ja selle autoriõigused kehtivad tõlkija eluaeg + 70 aastat.

Kas foto reprodutseerimine oma e-kursuse materjalides on teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel ning võib toimuda ilma autori loata, kui juurdepääs e-kursuse materjalidele on piiratud?
Jah, kui e-kursuse väljaandmisel puudub otsene või kaudne äriline eesmärk ja üliõpilased kasutavad kursust tasuta.
Õppe- ja teaduslikel eesmärkidel võib ilma autori nõusolekuta kasutada ainult õiguspäraselt avaldatud teost.

Millal loetakse teost õiguspäraselt avaldatuks?
Teose avalikustamine võib toimuda kas teose avaldamise või üldsusele suunamise teel autori eelneval nõusolekul. Üldsus on autoriõiguse seaduse mõttes määramata isikute ring väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Avaldamine on teose trükis väljaandmine, eksemplaride müümine, koopiate jaotamine jms. Üldsusele avatud arvutisüsteemi salvestatud teos loetakse avaldatuks (internetti „ülesriputatud“).

Õppejõud on teinud endale isiklikuks kasutamiseks teosest koopia. Kas ta võib sellest koopiast õppe eesmärgil üliõpilastele koopiaid teha?
Jah, kui õppel puudub otsene või kaudne äriline eesmärk.
Õppematerjali on lubatud tasuta, ilma autori eelneva loata reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel.

Kas see hõlmab ka õppematerjali kirjastamist?
Ei hõlma. Õppematerjalide kirjastamise puhul on reeglina tegemist ärilise tegevusega ja seega ei mahu nimetatud tegevus teose vaba kasutamise piiridesse.

Kuidas käituda, kui internetis avaldatud foto juures, mida soovitakse kasutada, puudub autori nimi?
Sellisel juhul saab alati viidata veebilehe materjali pealkirjale, domeeninimele vms. Soovitatav on pöörduda vastava veebilehe haldaja poole, et küsida foto autoriõiguste omaja kontakte.

Mida tähendab teose tsiteerimine motiveeritud mahus?
Motiveeritud maht on iga teose kasutamise puhul erinev. Näiteks kui kaheleheküljelisest artiklist on tsiteeritud üle ühe lehekülje, siis ei ole tegemist tsiteerimisega, vaid teose reprodutseerimisega, mis nõuab autori nõusolekut.

Kas Creative Commons litsentsiga varustatud materjale võib tõlkida?
Creative Commons litsentsi puhul on tegemist tüüptingimustega, mille kaudu teose autoriõiguste omaja saab otsustada, kuidas ta oma teose kasutamist reguleerib. Iga konkreetse teose puhul tuleb vaadata, milliseid õigusi litsents sisaldab. Kui litsentseeritavate õiguste hulgas on ka õigus teost tõlkida, võib seda teha.

Plagiaat ehk loomevargus on teiste autorite kirjutiste, nende osade või neis sisalduvate lausete, mõtete või põhiideede esitamine oma kirjaliku tööna või selle osana, nii, et teiste autorite mõtted on suures osas, ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale. Siia kuuluvad muuhulgas kõik kirjalikud tööd, mis kas täielikult või valdavas ning töö sisu seisukohalt olulises osas ei ole töö autorina esineva isiku poolt koostatud.

Kui üliõpilane on oma bakalaureuse töös mitme lehekülje ulatuses kirjutanud ilma jutumärkideta maha teise autori teost ja ainult üks lõik on jutumärkides, viitega allikale, kas sel juhul on tegemist ebaõige tsiteerimise või plagiaadiga?
Antud juhul on tõenäoliselt tegemist plagiaadi ehk loomevargusega.

Kuidas tuvastada plagiaati?

Plagiaadituvastussüsteemi Ouriginal kasutamine

Tartu Ülikooli liikmeskond saab kasutada plagiaadituvastussüsteemi Ouriginal, mille abil on võimalik kontrollida kirjalike tööde originaalsust, st võrrelda neid internetis ja eri andmebaasides olevate eesti- ja ingliskeelsete materjalidega. Ouriginali eesmärk on vältida plagiaati ja tõsta teadlikkust loomevargusest. Ülikoolil on õigus kontrollida üliõpilaste kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil, laadides need üles Ouriginali andmebaasi.

Ouriginal tuvastab tekstilised kokkulangevused kontrollitava töö ning internetis olevate tekstide ja Ouriginaliga ühendatud andmebaasides olevate tekstide vahel. Seejärel on õppejõul võimalik kontrollida, kas üliõpilane on viidanud korrektselt, ja plagiaadi leidmise korral selgitada üliõpilasele, mille vastu on eksitud. Ouriginali saab kasutada mistahes Moodle’i kursusel ülesande vahendi, foorumi või õpikoja kaudu esitatud tööde kontrollimiseks kui õppejõud on kontrollimise võimaldanud.

Üliõpilased saavad Ouriginali plagiaadituvastussüsteemi kasutada õppeainete Moodle’i kursuste kaudu või saates kirja õppejõu/juhendaja Ouriginali vastuvõtja-aadressile, lisades kontrollitava faili kirjale manusena. Samuti saab õppejõud/juhendaja siseneda Ouriginali ja laadida üliõpilase töö kontrollimiseks üles.

Mõnes akadeemilises üksuses on lõputööde Ouriginaliga kontrollimise tarvis määratud kindel inimene, seega peaks üliõpilased sooviga kontrollida oma lõputööd pöörduma oma programmijuhi või juhendaja poole. Ouriginalis tuvastatud kattuvuste kontrollimiseks ja paranduste tegemiseks peab varuma aega, seega ei saa tekstide kontrollimist jätta viimasele minutile.

Ouriginali juhend: https://sisu.ut.ee/juhendid/original

Kui keegi vaidlustab teose autoriõigusega kaitstavuse, kas tõendamiskohustus, et teos vastab teose tunnustele, lasub autoril?
Autor ei pea tõendama, et tema teos vastab teose tunnustele. Vaidlustaja peab tõendama, et tegemist ei ole autoriõigusega kaitstava teosega.

Kuidas käituda, kui üliõpilased on jaganud õppejõu poolt koostatud õppematerjale erinevatele internetiportaalidele, nt www.annaabi.com?
Kui rikutud on ainult autori varalisi õigusi, mis kuuluvad ülikoolile kui tööandjale, siis peaks ülikool pöörduma internetiportaali omaja poole ja nõudma õppematerjali eemaldamist portaalist. Juhul, kui rikutud on ka autori isiklikke õigusi (materjale muudetud, autori nimi ära jäetud jms), siis on ka õppejõud, st autor õigustatud kaitsma oma rikutud õigusi.

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

2024. aasta orienteerumisrajal saab (taas)tutvuda ülikooli ühiselamutega

2024. aasta orienteerumisrajal saab (taas)tutvuda ülikooli ühiselamutega

Kõrghariduse rahastamise seminaril osalejad.

Eksperdid arutasid kõrghariduse rahastamise tulevikku