Digikoristusnädalal osaledes saame liikuda keskkonnasäästlikuma ühiskonna poole

Tartu Ülikool kutsub kõiki oma töötajaid ja üliõpilasi osalema 23.–29. jaanuarini toimuval digikoristusnädalal. Registreeruda tasub ka veebivormi kaudu, sest nii osaled põnevate elamusauhindade loosimises. 

Miks on digiprügi koristamine oluline? 

Digiprügi koristamine aitab esiteks vabastada nutiseadmete salvestusruumi ja muuta seadmed kiiremaks, tänu millele saab neid kauem kasutada. Teiseks muudab failide ja andmete korrastamine info leidmise ja jagamise lihtsamaks ning suurendab pilveteenuste kasutamise turvalisust. Peale selle aitab digiprügi kustutamine vähendada CO2-jalajälge ja nii saab aidata kaasa keskkonna hoidmisele. Enne andmemahu juurdeostmist mõtle, kas saaksid hoopis kasututest andmetest vabaneda. 

Miks peaks vanadest digiseadmetest vabanema? 

Elektroonikajäätmed on kõige kiiremini kasvav prügiliik. 2021. aastal tekkis maailmas keskmiselt 7,5 kilo e-jäätmeid inimese kohta ja arvatakse, et aastaks 2030 on see kasvanud juba 9 kiloni. Samas jõuab vaid umbes 20% vanast elektroonikast taaskasutusse. Vanad elektroonikaseadmed tuleks turvaliselt õigesse kohta ära viia, et elektroonikaprügi ei jääks koju vedelema ja ei lõpetaks kasutuna üldprügi sees, vaid leiaks tee taaskasutusse. 

Kuidas digikoristusnädalal kasutust seadmest vabaneda? 

23.–29. jaanuarini saab viia arvutiabi spetsialistide kätte (Ülikooli 18a esimesel korrusel asuvasse arvutiabisse) või füüsika instituuti (W. Ostwaldi 1, ruum A404) vanu telefone, kaableid, arvuteid ja muid seadmeid. Vanu seadmeid digiprügikonteineritesse panna ei tohi. Arvutiabi juhib tähelepanu sellele, et kui äraantav seade on töökorras, tasub see isiklikest asjadest tühjaks teha. Kui vajad seadme tühjendamisel abi, siis teavita sellest seadet üle andes arvutiabi spetsialisti. Kui soovid tuua suuremas koguses vanu seadmeid, palub arvutiabi sellest enne e-posti aadressil arvutiabi@ut.ee teada anda. 

Mida teha ebavajalike väliste andmekandjatega? 

Ülikooli õppehoonetesse on pandud spetsiaalsed digiprügikonteinerid, kuhu saab tuua mälupulki, flopidiske, CD- ja DVD-plaate, magnetkaarte, kassette ning vanu filmi- ja helilinte. Konteinerid on märgistatud ning asuvad õppehoonete Nooruse 1, Ravila 14a, Ravila 19, W. Ostwaldi 1, Riia 23, Jakobi 2, Lossi 36, Ülikooli 18, Ülikooli 18a, Narva mnt 18, Vanemuise 46, J. Liivi 2, Lossi 3, Näituse 20 ja W. Struve 1 fuajees. 

Image

Millest alustada digitaalse prügi koristamisel? 

Osaleda saavad kõik ülikoolipere liikmed nii üksi kui ka meeskonnaga. Ajapiiranguid ei seata ja koristamisega saab tegeleda täpselt nii kaua kui vaja. 

Digikoristust võiks alustada järgmiste sammudega: 

1. mõtle läbi, milliseid dokumente, e-kirju, faile jm korrastada ja kustutada, et oluline teave kaotsi ei läheks; 

2. vaata üle nii arvuti kui ka telefoni rakendused ja mõtle, kas kõiki alla laaditud rakendusi on ikka vaja, sest need tarbivad akut. Vaata üle ka seadmete prügikastid ja alla laaditud failide kaustad; 

3. vaata läbi e-postkastis olevad lugemata kirjad, kustuta need ja tühjenda kustutatud kirjade kaust. 

Et digikoristus sujuks tõrgeteta, on infotehnoloogia osakond koostöös õppeosakonnaga koostanud ja kokku kogunud mitmesugused juhised. Nende hulgast leiad häid nõuandeid, kuidas oma arvutisse, telefoni või Microsoft 365 keskkonda ruumi teha ning mil moel korrastada Moodle’it, Panoptot, BigBlueButtonit ja Maharat.