Doktoritöö aitab paremini mõista ja prognoosida raviainete imendumist seedetraktis

Tartu Ülikooli keemia instituudis kaitstud doktoritöös uuriti raviainete läbitavust seedetraktis nii eksperimentaalsete kui ka keemiainformaatika meetoditega. Uurimistöö tulemused aitavad mõista, kuidas seedetrakti aluselised ja happelised tingimused mõjutavad raviainete läbitavust.

Suukaudselt manustatavate ravimite (tabletid, kapslid ja lahused) üks olulisemaid omadusi on imendumine seedetraktis, mis sõltub raviaine lahustuvusest ja võimest läbida seedetrakti seina. Nii lahustuvus kui ka läbitavus on mõjutatud keskkonna pH-st, mis muutub väga happelisest (maos) kuni aluseliseni (pärasooles) ja sõltub sellest, kas hiljuti on toitutud või on mõnda aega paastutud. Seedetrakti pH mõjutab raviaine omadusi ja määrab tingimused, mille juures ning millises seedetrakti piirkonnas saab raviaine liikuda vereringesse.

„Seni on ravimiarenduse varajases etapis mõõdetud ja kirjeldatud läbitavust tihti ainult neutraalses keskkonnas (pH = 7,4), kuid nii saadakse ebatäpne informatsioon raviainete läbitavuse kohta seedetraktis,“ selgitas Tartu Ülikooli keemia instituudi nooremteadur ja doktoritöö autor Mare Oja.

Doktoritöö käigus mõõdeti ja koostati andmebaas raviainete eksperimentaalsest membraaniläbitavusest eri pH väärtuste juures ning arendati välja arvutusmudelid, mis prognoosivad raviaine membraaniläbitavust, parandavad raviainete kandidaatide valikut ravimiarenduse varajases etapis ja vähendavad seeläbi ravimikandidaatide väljalangemist ravimiarenduse hilisemates etappides. „Arendatud mudelid prognoosisid läbitavust korrektselt 91% ulatuses, mis näitab nende suurt usaldusväärsust,“ ütles Oja.

Töö oponendi, Saksamaal asuva Friedrich Aleksandri Ülikooli keemiaprofessori Johann Gasteigeri sõnul muutsid Oja eksperimentaalsed mõõtmised esimest korda võimalikuks mudelid, millega määrata membraaniläbitavuse sõltuvust pH-st. Samuti on tema arvates väga väärtuslik see, et uusi mudeleid saab füüsikalis-keemilisel alusel tõlgendada.

Doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikooli keemia instituudi vanemteadur Uko Maran rääkis, et uurimuse tulemused on laiapõhjalised ja aitavad mõista imendumist seedetraktis. „Arendatud prognoosmudeleid saab otseselt rakendada ravimiarenduse varajases faasis, kuid võimaldavad hinnata ka juba olemasolevate raviainete imendumist, kui seedetrakti pH on teada,“ selgitas Maran.

Lisateave:
Mare Oja, TÜ keemia instituudi molekulaartehnoloogia nooremteadur, 737 5278, mare.oja@ut.ee
Uko Maran, TÜ keemia instituudi molekulaartehnoloogia vanemteadur, 737 5254, 503 7163, uko.maran@ut.ee