Eestis loodud sprei võib aidata vältida koroonanakkust

Eesti ettevõtete ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2-vastastel antikehadel põhinevat nina- ja kurguspreid. Esmased uuringud on näidanud, et see võib aidata tõkestada koroonaviiruse nakkust.

Uue tehnoloogia väljatöötamist eest vedanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi emeriitprofessori Mart Ustavi sõnul põhineb toode hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast toodetud preparaadil. „Ternespiimal on parim looduslik võime pakkuda vastsündinule esmast kaitsvat immuunsust ema organismi toodetud antikehade abil. Meie töötasime välja tehnoloogia ternespiima antikehade puhastamiseks ning tulemuseks on preparaat, mida saab kasutada sellise nina- ja kurgusprei valmistamiseks, millel on toime koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks,“ selgitas professor Ustav. Ta rõhutas, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusevastase preparaadiga, mis toimib ninaneelus limaskestade pinnal, kus see saab spetsiifiliselt inaktiveerida viirust SARS-CoV-2.

Ustavi sõnul on eelkliinilised katsed näidanud, et toodetud preparaadil on SARS-CoV-2 neutraliseeriv toime. „Rõhutame, et need antikehad polnud tõhusad mitte ainult Wuhanist alguse saanud viirusetüve vastu, vaid ka uute, kergemini levivate Suurbritannia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusevariantide vastu, mida me uurisime nii biokeemilistes kui ka pseudoviiruse nakatamise katsetes. Loomkatsed näitasid, et kui tilgutada ternespiimast pärit antikehade lahust ninna üks tund enne suure koguse SARS-CoV-2-ga nakatamist, suutis see viiruse tiitrit kopsudes oluliselt vähendada. See viitab, et meie nina- ja kurgusprei preparaat suudab ninaneelus SARS-CoV-2 viirust kinni püüda ja neutraliseerida,“ täpsustas Ustav.

Ettevõtmise ühe eestvedaja, AS-i Chemi-Pharm juhi Ruth Oltjeri sõnul tuleb nüüd teadustööst kiiresti edasi liikuda. „Järgmise sammuna on konsortsiumil plaanis teha kliinilised uuringud ja hakata esimesel võimalusel preparaati sisaldavat nina- ja kurguspreid SARS-CoV-2 BioBlock tootma,“ ütles Oltjer. „Selleks oleme alustanud SARS-CoV-2 BioBlocki katsepartiide tootmist ja esitanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteele kooskõlastamiseks kahe kliinilise uuringu protokollid.“ Uuringud võimaldavad kinnitada eelkliiniliste katsete tulemusi ja loovad aluse viirusevastase ninasprei kasutamiseks profülaktilise vahendina, mis võib aidata koroonapandeemiat kontrolli alla saada.

Ruth Oltjer kirjeldas, et SARS-CoV-2 BioBlockist võiks olla abi kõikjal, kus inimestel on keeruline üksteisest eemale hoida: kodudes, restoranides, koolides, trennis, spordivõistlustel, töökohtadel, ühissõidukites ja mujal. „Seda oleks eriti soovitatav kasutada nakatunute lähikontaktsetel, et vähendada nakatumise ohtu, aga ka nakatunutel, et olla vähem nakkusohtlik,“ ütles Oltjer. Ta rõhutas sealjuures, et SARS-CoV-2 BioBlock ei asenda vaktsineerimist ega maski kandmist, vaid on lisameede viiruse nakkusahelate katkestamiseks.

Uudse tehnoloogia välja töötanud konsortsiumisse kuuluvad Icosageni grupp, AS Chemi-Pharm, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut ning tehnoloogiainstituut, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini instituut ja OÜ Eerika Farm ning Teadus ja Tegu OÜ.

Lisateave:
Ruth Oltjer, AS-i Chemi-Pharm juht, 505 8313, ruth.oltjer@chemipharm.com
Mart Ustav, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi emeriitprofessor, akadeemik, Icosageni grupi juht, 522 5418, mart.ustav@icosagen.com
Mario Plaas, Tartu Ülikooli siirdemeditsiini kaasprofessor, 502 3056, mario.plaas@ut.ee
Eva Zušinaite, Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor, 737 4881, eva.zushinaite@ut.ee
Karin Kogermann, Tartu Ülikooli füüsikalise farmaatsia kaasprofessor, farmaatsia kaasprofessor, 5650 9455, karin.kogermann@ut.ee
Väino Poikalainen, Teadus ja Tegu OÜ asutajaliige, 503 1155, vaino.poikalainen@gmail.com
Toomas Tiirats, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor, lektor, 518 2064, toomas.tiirats@emu.ee