Elav kultuuripärand on oluline kogukondade heaolu- ja elatusallikas

Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool osaleb projektis, mis aitab tõsta esile Põhja- ja Baltimaade elava kultuuripärandi rolli kogukondade heaolu- ja elatusallikana. Projektis „Loov ja elav kultuuripärand kui ressurss põhjapoolses piirkonnas“ otsitakse ja testitakse tänavu kahekümne katseprojekti käigus mooduseid, kuidas elava pärandi kaitsmine ja kestlik areng teineteist eri eluvaldkondades toetavad.

Teadmised, oskused, kombed ja tavad, mida elava pärandina teiste seast esile tõstetakse, muutuvad koos aja ja oludega. Elutingimuste ja -viiside teisenedes (nt linnastumise käigus) muutuvad ka inimeste harjumused. Tegemist on poliitilise valikuga minevikust: kultuurinähtuse pärandiks nimetamisele – pärandistamisele – annab tõuke selle tähendus tänasel päeval. Elav pärand ja selle kaitsmine loob sildu kogukondade vahel, aidates enesekuvandit tugevdades ja eluolu parandades ühtaegu kaasa nii maailma kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele kui üksteisemõistmise paranemisele. Seades esiplaanile kuulumistunde, peegeldavad pärandina esile tõstetud – ja samuti sellest staatusest ilma jäetud – nähtused ühtlasi kitsaskohti, millega ühiskond parajasti silmitsi seisab. Olgu selleks siis lõimumis- või majandusprobleemid, kliima- või julgeolekukriis. Pärandistamise käigus luuakse uusi hierarhiaid, mis võivad muu hulgas viia nii võõrandumiseni seni omaseks peetud kultuurinähtustest kui ka tuliste identiteedipoliitiliste vaidluste ja konfliktideni.

Sellele vaatamata võivad neis ajaproovile vastu pidanud tegevustes ja nähtustes peituda ressursid, mis toetavad nii üksikisikute ja kogukondade igapäevast toimetulekut kui ka hakkamasaamist kriisiaegadel. Sel moel on elav pärand ühiskonna säilenõtkuse lähtekohaks, kestlikku arengu allikaks, panustades nii kultuurilise, sotsiaalse, keskkonnaalase kui majandusliku jätkusuutlikkuse hoidmisesse.

Soome kultuuripärandi agentuuri Museovirasto juhitav projekt keskendub elava pärandi ja kestliku arengu küsimustele, et paremini mõista laiemaid ühiskondlikke protsesse ja leida ning teadvustada praktilisi viise ja vahendeid, kuidas elav pärand saab aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide poole pürgimisele. Samuti uuritakse, kuidas elavat pärandit saab kasutada ja edendada kestlikul moel, nt turisminduses, hariduses ja mujal. Elav pärand pakub mitmeid võimalusi, kuidas toetada kogukondade eluolu ja heaolu kestlikul ja eetilisel viisil. Elavat pärandit seostatakse tihti maaliliste või eksootiliste nähtustega, kuid selle keskmes ei ole midagi vähemat kui inimelu järjepidevus, meie igapäevane elu koos selles peituvate rõõmude ja muredega.

Elava kultuuripärandi toetamine võimestab kogukondi

Tänavu  teravdatud tähelepanu all olevate katseprojektide teemad on seotud näiteks keskkonna, sotsiaalse sidususe, käsitöö ja teiste elatusaladega. Näiteks Saami Nõukogu juhtimisel püütakse tõsta saamide teadlikkust käsitööga (duodji) seotud intellektuaalse omandi kaitse küsimustes. Malmös asuva Roma Kultuurikeskuse projekti keskmes on roma kullassepakunsti taaselustamine. Mõlemad projektid tegelevad elava pärandi toetamise teel kogukonna võimestamise ja (enese)kuvandi tugevdamisega, panustades seeläbi nii nende eluolu otsesesse edendamisesse kui ühiskonna sotsiaalse sidususe parandamisesse.

Eestis saab projektist tuge kolm algatust: haabjaehituse koolitus Soomaal (OÜ Karuskose), jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ (Rahvakultuuri Keskus) ning mardi- ja kadripäeva kombestikku elavdavat aktsiooni „Hakkame santima!“ (Eesti Folkloorinõukogu).

Võrdõiguslik haabjaehitus

Mais ja juunis Soomaal Saarisoos toimunud haabjaehituse töötubade eesmärk oli tekitada ja suurendada huvi selle traditsioonilise sõidu- ja veovahendi valmistamise ja kasutamise vastu, aidates kaasa nii sellega seotud oskuste ja teadmiste edasi andmisele/püsima jäämisele kui laiendades ühepuulootsiku ehitajate sotsiaalset profiili. Kui varasemalt on nendel  kursustel osalenud eelkõige keskealised mehed, siis sel aastal oli rõhk naiste ja noorte kaasamisel. Seeläbi astuti teadlikke samme nii selle nähtuse kandepinna suurendamise kui võrdõiguslikkuse suunas. Kuigi esiplaanil olid eelkõige kultuurilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud küsimused, puudutati ühtlasi ka keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte, mis mõjutavad oskusteabe edasi andmise võimalusi ja neid toetavaid tingimusi.

Kuulamine kui kogukondi liitev praktika

16.-21. maini kolmandat korda eset leidnud üle-eestilisel jutuvestmisfestivalil „Ööbikuööd“ kasutati osalejate ringi laiendamiseks ja omavahelise sotsiaalse sidususe tugevdamiseks mitmeid uudseid meetodeid, nagu näiteks loodus- ja kultuuriloolisi jalutuskäike, mis tõid kokku eri vanuse- ja sotsiaalsesse rühma kuuluvaid püsielanikke, uusasukaid ja külalisi.

Välikampaania rahvakalendritähtpäeva toetuseks

2022. aastal toetas projekt sanditamiskombestikule tähelepanu juhtiva ettevõtmise „Hakkame santima!“ välikampaaniat, kutsudes möödujaid üles mardi- ja kadripäeva traditsioone järgima. Tegemist oli esimese rahvakalendri tähtpäevaga seotud sotsiaalse välireklaamiga Eestis, mis suunatud elava pärandi populariseerimisele, teadvustamisele ja kandepinna laiendamisele.

Tugi elava pärandiga seotud poliitikakujundamiseks

UNESCO õppetool juhib uurimisrühma, mis annab projektile kultuuriuurimusliku kõrvalpilgu, aitab mõtestada, millised lahendused toimivad (või ei toimi). Projekti lõpuks annab uurimusrühm soovitused-suunised, mis on edaspidi toeks kestliku arengu ja elava pärandiga seotud poliitika kujundamisel.

LIVIND on esimene taoline koostööprojekt Põhjala-Balti regioonis. Piiriülest praktikute ja uurijate suhtlust ja võrgustumist tihendav projekt lähtub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist, Faro konventsioonist ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest. Seda juhib Soome keskne kultuuripärandi agentuur Museovirasto. Peamine rahastaja on Soome välisministeerium.

Rohkem infot leiab projekti kodulehelt ja UNESCO õppetooli kodulehelt.