ESTCube-2 satelliit hävis tõenäoliselt kanderaketi pardal Maa atmosfääri sisenedes

9. oktoobri varahommikul startis Eesti üliõpilaste arendatud satelliit ESTCube-2 viimaks Arianespace’i kanderaketi Vega pardal. Praeguse info põhjal satelliit aga raketi ninas olevast stardikapslist ei eraldunudki.

Esimestel tundidel pärast starti püüdsid raadioamatöörid antennidega kinni ESTCube-2 majakale sarnanevaid pakette. Kuna paljud kuupsatelliidid kasutavad suhtlemiseks raadioamatööride sagedusi, on võimalik, et ESTCube-2 asemel tuvastati ekslikult hoopis mõne teise satelliidi signaal.

Kohe pärast starti saadetud ametlikus pressiteates ei kinnitanud Arianespace veel kahe viimase kuupsatelliidi raketist eraldumist. Kuna teade läks välja enne missiooni lõppu, ei tekkinud meeskonnal liigseid küsimusi. Tuli vaid oodata, millal satelliit ühendust võtab.

ESTCube-2 esimestel ülelendudel Eestist ei õnnestunud aga satelliidiga ühendust saada. See ei ole samuti erakordne: võimalik, et ESTCube-2 pidi kosmosesse jõudes akusid laadima, et end seejärel taaskäivitada. Mitme päeva möödudes muutusid nii see stsenaarium kui ka teised meeskonna välja pakutud hüpoteesid järjest ebatõenäolisemaks.

Mõni päev pärast raketistarti uuendas Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus NORAD oma avalikku kosmoseobjektide registrit. Pärast starti tuvastati värskeimate radariandmete kohaselt Vega pardal olnud 12 uuest kosmoseobjektist orbiidil vaid 10, mis andis osalise kinnituse kahtlusele, et midagi on kahe satelliidiga valesti. Varasemaid infokilde arvestades on ESTCube’i tiimil põhjust arvata, et üks neist on ESTCube-2.

„Kuigi ESTCube-2 tiim oleks satelliidi kaotamise üle mõistagi üsna nördinud, annaks see tiimile vähemalt esmase südamerahu ning teadmise, miks pole satelliidiga siiani suudetud ühendust saada,“ sõnas ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes on satelliiti arendanud kuus aastat.

Projektijuht Hans Terase sõnul suhtleb meeskond tihedalt Arianespace’i tiimiga, et saada olukorrast ja edasisest juurdlusest täpsem ülevaade. Seejuures tuleb olla kannatlik, kuna raketi eri süsteemide eest ei vastuta ainult Arianespace. Kaasatud on ka teisi Euroopa ettevõtteid, kellega kooskõlastamine võib võtta mitu kuud. „Loomulikult oleme samal ajal ühenduses ka Eesti ja Euroopa kosmosevaldkonna esindajatega, et leida projektile sellises olukorras parim edasine tee. Kuna info on võrdlemisi värske ja palju detaile ametliku kinnituseta, on veel vara öelda, mis missioonist täpselt edasi saab,“ rääkis Teras. Meeskonnas arutatakse mitmesuguseid võimalusi, kuid esmalt tuleb ära oodata ametlikud teadaanded. „Kindlasti ei ole ebaõnnestunud ESTCube-2 suur eesmärk: pakkuda kosmosetehnoloogiaalast haridust ning praktilist kogemust rohkem kui poolele tuhandele noorele insenerile ja teadlasele,“ sõnas Teras.

Loe lisainfot ESTCube-2 kohta.