Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.
Tööstusrevolutsiooni käigus kujunes ühiskonnas välja hulk arusaamu, uskumusi, norme ja käitumisviise, mis aitasid kiirendada teaduse ja tehnoloogia arengut. Neid nimetatakse üheskoos tööstuslikuks modernsuseks. Kangeri sõnul seisneb mure selles, et eelnimetatud arusaamad pole kohastunud praeguse olukorraga, mida iseloomustab inimkonna enneolematu tehnoloogiline võimekus ja keskkonnaprobleemide ulatus. Nii on tööstusühiskonnas olnud kombeks lappida olemasolevate tehnoloogiate kasutamisel tekkivaid probleeme uute ja keerukamate tehnoloogiatega. Kui kasutada aga kliimakriisi lahendamiseks kiire, laiaulatusliku ja raskesti ennustatava mõjuga tehnoloogiaid – näiteks geoinseneeria võimalusi või tehisaru –, on seesugune lähenemisviis väga riskantne.
Kolm sammu kestliku siirde tuvastamiseks
Kangeri uurimisrühm läheneb probleemile kolmel tasandil. Esmalt mõõdetakse keskkonda, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja käitumisviiside arengut maailma 20 suuremas tööstusriigis viimase 125 aasta jooksul. Uudse meetodina analüüsitakse selleks ajalehtede digiarhiive suurte keelemudelite abil. Analüüsimaterjaliks on meediatekstide kõrval ka mitmesugused andmebaasid, mis koondavad muu hulgas õigusakte, teaduspublikatsioone ja patendiinfot. „Meie eesmärk on teada saada, kas tööstusühiskonna arusaamades keskkonna, teaduse ja tehnoloogia kohta on toimunud olulisi nihkeid, mis võiksid tähistada murrangut tööstuslikus modernsuses,“ selgitas Kanger.
Seejärel üritab uurimisrühm juhtumiuuringute põhjal kindlaks teha, kuidas täpselt tavapärased arusaamad kestlikke lahendusi pärsivad. „Näiteks on mõjukad kliimamudelid juba viimased 40 aastat tekitanud liialt optimi tulevikus kättesaadava tuumaenergeetika ja süsinikupüüdmise tehnoloogia suhtes. See on võimaldanud valusaid kliimapoliitilisi otsuseid üha kaugemale tulevikku lükata,“ rääkis Kanger.
Kolmandaks püüavad teadlased kindlaks teha, millistes riikides on tööstusühiskonna pärand kõige väiksem ja seega võimalus kestlikuks pöördeks kõige suurem. Selleks arendatakse edasi andmebaaside põhjal loodud indeksit, kaasates uudse lähenemisviisina ka ajalehetekstide analüüsi suurte keelemudelite abil. See võimaldab võrreldes teiste tekstikaevemudelitega saada kiirema ja laiahaardelisema ülevaate avalikust arvamusest eri riikides. Kanger on lootusrikas, et eduka rakendamise korral kiirendab suurte keelemudelite kasutamine märkimisväärselt andmeanalüüsi, kaotamata samas liialt täpsuses.
19. sajandi meetoditega tänapäeva muresid ei lahenda
Saadud tulemuste põhjal valmib uus teooria, mis kirjeldab tööstusliku modernsuse teket, küpsemist ja kriisi. „Praeguse ühiskonna probleem on see, et üritame lahendada 21. sajandi keskkonnaprobleeme 19. ja 20. sajandi arusaamadega teadusest ja tehnoloogiast. Uus raamistik aitab neid arusaamu ära tunda, ajaloost õppida ja võimalik, et ka roheuuenduste kujundamisel tulevikus arvesse võtta,“ sõnas Kanger.
Projektis „Rise and Demise of Industrial Modernity“ osalevad lisaks Laur Kangerile teadlased digihumanitaaria, arvutusliku sotsiaalteaduse, siirdeuuringute ja ajaloo vallast. Projekti eelarve on 1,99 miljonit eurot ja uurimistöö vältab viis aastat.
Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) toetab teedrajavat teadustööd eri valdkondades üle Euroopa. Väljakujunenud teadlase grant antakse tipptasemel teadlastele nende edasise karjääri toetamiseks. Euroopa Teadusnõukogu seekordsesse taotlusvooru laekus 2313 taotlust, millest sai rahastuse 328 projekti 25 riigist.