Georg-Marten Lanno kaitseb doktoritööd „Development of novel antibacterial drug delivery systems as wound scaffolds using electrospinning technology“

16. detsembril kell 15.15 kaitseb Georg-Marten Lanno biomeditsiini tehnoloogia erialal doktoritööd „Development of novel antibacterial drug delivery systems as wound scaffolds using electrospinning technology“  („Uudsete antibakteriaalsete haavakatete valmistamine kasutades elektrospinnimise tehnoloogiat“).

Juhendajad:
professor Karin Kogermann, Tartu Ülikool
professor Tanel Tenson, Tartu Ülikool
teadur Marta Putrinš, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Romána Zelkó, Semmelweis University, Ungari

Kokkuvõte
Tõusvate kulude ning aina keerulisemate ravijuhtude tõttu on halvasti paranevad kroonilised haavandid muutunud kaasaegses ühiskonnas väga suureks probleemiks. Haavadega kaasneb alati infektsioonioht, seetõttu näeb kaasaegne haavaravi ette, et taastatakse haava homeöstaas ning hoitakse kontrolli all bakterite arvukus. Kõige probleemsemaks osutuvad kaasuvate haigustega patsientidid (näiteks diabeedihaiged), kelle häirunud immuunvastus võib takistada ravi efektiivsust ning pikendada ravi kestvust. Infektsioosse haavandi raviskeemis on antibiootikumide manustamine väga olulisel kohal. Lokaalne antibakteriaalne haavaravi (kasutades enamlevinud traditsioonilisi ravimvorme) on väga levinud, kuid selle efektiivsus on siiani küsitav ravimi lühikese toimeaja ja pideva manustamise tõttu. Seetõttu on kaasaegne ravimvormide teadustöö keskendunud just kohaspetsiifiliste lokaalsete antibakteriaalsete ravimkandursüsteemide väljatöötamisele, mis omaksid veel täiendavat funktsionaalsust (haava paranemise toetamine). Elektrospinnimine (ES) on lihtne ja laialtlevinud meetod polümeersete fiibermaatriksite tootmiseks, millele iseloomulikeks omadusteks on: kontrollitav morfoloogia, suur eripind ning poorsus. Lisaks on maatriksitesse võimalik lihtsa vaevaga inkorporeerida erinevaid raviaineid, mis võimaldab neid kasutada ravimkandursüsteemidena. ES fiibermaatriksid sobivad ideaalselt haavakateteks: omades nahale omase rakuvälise maatriksiga sarnast struktuuri, mis annab neile hea haavaeksüdaadi absorbeerimise võime ning tagab gaasi – ja ainevahetuse haavas. Maatriksite mehaanilised omadused on muudetavad vastavalt vajadusele – lihtsustamaks kasutust ning tagamaks soodsat keskkonda rakkudele, mis vastutavad haavade paranemise eest. Antibakteriaalsete haavakatete väljatöötamisel on oluline uurida nende mõju bakterirakkudele. Haavakate peaks inhibeerima bakterite arvukuse tõusu haavas ning kaitsma haava kontaminatsiooni eest. Käesolevas töös valmistati ES teel antibakteriaalsete omadustega fiibermaatrikseid, mida saaks kasutada lokaalseks haavaraviks. Leiti, et poorseid fiibreid sisaldavate  maatriksite valmistamiseks oli oluline sobivate lahustite ning keskkonnaparameetrite valik. Maisivalgul baseeruvate fiibermaatriksite valmistamiseks osutus sobivaimaks koaksiaalse ES ning abiainete kasutamine. Kasutatud lahustid ja abiained mõjutasid fiibermaatriksite morfoloogiat, struktuuri, mehhaanilisi omadusi ning raviaine vabanemise kiirust. Maatriksite ehitus mõjutas oluliselt  elusrakkude (bakteri- ning eükarüootsete rakkude) käitumist maatriksitel. Leiti, et poorseid fiibreid sisaldav maatriks soodustas fibroblastide kinnitumist ning kasvu, ja omas ka kõige suuremat E. coli biokile vastast toimet. Maisivalgul baseeruvatel fiibermaatriksitel oli fibroblastide kasv  ning kinnitumine väiksem võrreldes polükaprolaktooni sisaldava fiibermaatriksiga.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/3476201026?pwd=TlFQODcrdEZhajBjODI0bm91N2pYQT09.                                        Kohtumise ID: 347 620 1026, pääsukood: 2021.