Heinrich Detering

Et tunnustada professor Heinrich Deteringi silmapaistvate saavutuste eest kirjandusteaduses ning pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaga uue põlvkonna germanistide kujundamisel, on Tartu Ülikool nimetanud ta audoktoriks kirjandusteaduse alal. 

Heinrich Detering on sündinud 1. novembril 1959 Saksamaal Neumünsteris. Aastail 1979–1988 õppis ta Göttingenis, Heidelbergis ja Odenses saksa filoloogiat, teoloogiat, skandinavistikat ja filosoofiat. 1988. aastal kaitses ta Göttingeni Ülikoolis doktoritöö ja 1993. aastal habiliteerus. 

Ülikooliõpingute järel töötas Heinrich Detering esmalt Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse professori kohusetäitjana ja seejärel alates 1995. aastast Kieli Christian Albrechti Ülikooli uuema saksa kirjanduse ja tänapäeva Põhjamaade kirjanduse professorina. Aastal 2005 valiti ta Göttingeni Ülikooli uuema saksa kirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse professoriks.  

Detering on töötanud külalisprofessorina paljudes ülikoolides, muu hulgas California Ülikoolis Irvine’is, St. Louisi Washingtoni Ülikoolis, Colorado Ülikoolis Boulderis (Ameerika Ühendriigid), Aarhusi Ülikoolis ja Odense Ülikoolis (Taani) ning Bergeni Ülikoolis ja Trondheimi Ülikoolis (Norra). Alates 2010. aastast on ta tähtajatu külalisprofessor Hiinas Huazhongi Tehnikaülikoolis (HUST). Ühtlasi on ta Aarhusi Ülikooli audoktor. 

Heinrich Detering on Saksamaa tuntumaid kirjandusteadlasi ning tegev ka kirjanduskriitiku, tõlkija ja luuletajana. Ta on Saksa Keele ja Kirjanduse Akadeemia liige (aastail 2011–2017 selle president), samuti Göttingeni Teaduste Akadeemia, Mainzi Teaduste ja Kirjanduse Akadeemia ning Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia liige. Teda on tunnustatud paljude teadusauhindadega, teiste hulgas Saksamaa mainekaima teadusauhinna, Gottfried Wilhelm Leibnizi auhinnaga. Ta on Dannebrogi ordeni kavaler. 

Professor Deteringi teadustöö keskmes on olnud Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Nietzsche, Theodor Stormi, Thomas Manni ja Bertolt Brechti looming. Veel on ta uurinud Hans Christian Anderseni ning luuletaja ja nobelisti Bob Dylani loomingut. Eriti suurt huvi tunneb ta kirjanduse ja ökoloogia seoste, aga ka kirjanduse ja teoloogia ning religiooniajaloo puutepunktide vastu.  

Detering on avaldanud üle 250 teaduspublikatsiooni, nende seas 24 monograafiat. Tema sulest on ilmunud kaheksa luulekogu ja 14 tõlketeost. Luuleloomingu, esseede ja tõlgete eest on ta pälvinud kirjandusauhindu, näiteks Julius Campe auhinna, Hans Christian Anderseni auhinna ja Gleimi kirjanduspreemia. 

Heinrich Deteringil on Tartu Ülikooli germanistide ja kirjandusteadlastega pikaajalised koostöösuhted. Ta on olnud Tartus sage külaline juba paarkümmend aastat, pidanud siin nii seminare ja loenguid kui ka esinenud konverentsidel. Aastail 2008–2021 koordineeris ta Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) toel Tartu Ülikooli ja Göttingeni Ülikooli germanistikaosakonna koostööprogrammi ning sellest viimasel kolmel aastal oli programmi keskmes doktorantide ja noorteadlaste arendamine. Koostöös Göttingeni Ülikooliga on Tartus korraldatud kuus erialadevahelist germanistikakonverentsi.  

Eestis ei ole tema tegevus ja mõju piirdunud Tartu Ülikooliga. Detering on suur Eesti kirjanduse sõber ja teinud palju Eesti-Saksa kirjanduskontaktide tugevdamiseks. Saksa Keele ja Kirjanduse Akadeemia presidendina korraldas ta 2013. aasta mais Tartus akadeemia kevadkonverentsi, kuhu kogunes üle 80 Saksa kirjaniku ja kirjandusteadlase. 

Heinrich Detering on üle 20 aasta aktiivselt arendanud Eesti ja Saksamaa teadus- ja kirjanduskontakte. Ta on aidanud tugevalt kaasa Tartu Ülikooli germanistika osakonna arengule ja õppejõudude järelkasvu kujunemisele.