Ilmus esimene põhjalik eestikeelne raamat vandenõuteooriate, varjatud märkide ja salaühingute tähendusmaailmast

Image

Semiootikute Andreas Ventseli, Mari-Liis Madissoni ja Mihhail Lotmani sulest ilmus äsja „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm“, mis on esimene põhjalik eestikeelne vandenõuteooriatele pühendatud raamat. Autorid said julguse oma ideed eestikeelsesse monograafia vormi valada Vabas Akadeemias samal teemal peetud loengusarja ootamatust populaarsusest. Raamatut esitletakse 24. novembril.

Vandenõuteooriatest on viimastel kriise ja konflikte täis aastatel leheveergudel ja sotsiaalmeedias palju juttu olnud, kuid sageli on nende käsitlemine olnud üheplaaniline ja sildistav. Anekdootidest ja kuulujuttudest rääkimisel ei arutata enamasti nende ohtlikkuse või koguni ärakeelamise teemal, kuid vandenõulood tekitavad tugevaid tundeid ning näivad eriti mõjusa ja ohtlikuna. Raamat pakub seletuse mõneti paradoksaalsena tunduvale olukorrale, kus vandenõuteooriad on väga populaarsed ja samal ajal tugevasti stigmatiseeritud.

Teoses vaadeldakse vandenõuteooriat kui ühiskondlikku ja kultuurilist nähtust, tutvustades konspiratsiooniteooriate ajalugu, aga ka muutusi, mis on vandenõukultuuris viimastel kümnenditel esile kerkinud. Muu hulgas selgitatakse, kuidas on vandenõuteooriate tähendusloome kohandunud ekraanimeediumi ja sotsiaalmeediasuhtlusega. Juttu tuleb ka sellest, kuidas kasutatakse vandenõuteooriatele omast saladuslikkuse atmosfääri ja „nakkavaid“ seoseid strateegilises kommunikatsioonis, k.a riikidevahelises infomõjutustegevuses ning turunduses.

Vandenõuteooriate akadeemilises uurimises on viimasel kümnendil toimunud plahvatus – konspiratsiooniteooriate ja -teoreetikutega tegelevad eri teadusharude esindajad alates andmeteadlastest ja sotsiaalpsühholoogidest ning lõpetades folkloristide ja filosoofidega. Ilmunud eestikeelne monograafia vahendab olulisemaid tänapäevaseid uurimistulemusi ning on väärtuslik kompass orienteerumisel akadeemiliste viidete ja märksõnade võrgustikus. Kasutatud kultuuriteaduslik lähenemine võimaldas autoritel anda nüansirikkamaid kirjeldusi vandenõuteooriaid ümbritseva sotsiaalse keskkonna ja selle dünaamika kohta. See on oluline, arvestades vandenõuteooriate levikut, kajastamist ja inimeste uskumist nendesse. Lisaks saab selle meetodiga uurida, kuidas inimesed vandenõuteooriaid loovad ja levitavad, pöörata tähelepanu suhtluskontekstile ning analüüsida vandenõumotiivide ajaloolist korduvust ja varieeruvust. Teksti on põimitud rohked juhtumiuuringud, mis hõlmavad vandenõukultuuri kohalikke ja globaalseid ilminguid.

Peale akadeemilise ringkonna võiks raamat kõnetada ajakirjanikke, poliitikuid, õpetajaid ning teisi huvilisi, kes sooviavad mõista vandenõuteooriaid ja nendega seotud tähendusmaailma nüansirikkust.

Monograafia ilmus Postimehe kirjastuselt sarjas „Vaba Akadeemia raamatukogu“. Raamatu esmaesitlus toimub 24. novembril kell 18 Promenaadi 5 Tartus.