Kirjandus kui mitme tuhande aastase tsivilisatsioonilooga põimuv institutsioon, millel puudub otsene praktiline rakendus, on jätkuvalt ühiskonna kriitilise pilgu all. Mis on kirjandus ja milleks me seda vajame, küsib Tartu ülikooli kirjandusteooria professor Marina Grišakova inauguratsiooniloengul teisipäeval, 10. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.
Tartu ülikooli kirjandusteooria professor Marina Grišakova kirjeldas, et kui Terry Eagletoni järgi modernistlik kirjandus sulustas „reaalse maailma”, muutudes salapäraseks hermeetiliseks objektiks, siis teise maailmasõja järgses arutelus kerkis esile kirjanduse roll sotsiaalse reaalsuse pikenduse või võõritatud Teisena.
20. sajandi intellektuaalid ja kriitikud määratlesid kirjanduse „võõrituse” või „tavapärasuse” astet erinevates perspektiivides. Lähtudes Habermasi loodusteaduste ja humanitaaria ühise ajaloolise horisondi teesist ning tänapäeva neurokognitiivse ja evolutsioonilise esteetika arendustest, visandab loeng postkognitivistlikku vaadet kirjandusele ning püüab näidata, kuidas kirjandus suudab täita seletuslikke lünkasid teoreetilistes diskursustes ning, jõudes teadmuse piirideni, luua kogemuslikkuse uusi keerulisi vorme.
Professor Marina Grišakova on töötanud J. Lotmani semiootikalaboris, lektorina semiootika õppetoolis ning lektori ja dotsendina maailmakirjanduse õppetoolis. Grišakova peamised uurimissuunad on võrdlev ja üldine kirjandusteadus, kognitiivne kirjandus- ja kunstiteadus, narratiiviteooria ja -uuringud, intermediaalsed uuringud, kultuurisemiootika.
Kõik huvilised on oodatud inauguratsiooniloengule „Kirjanduse kummalisus“ kohapeale kuulama või vaatama otseülekannet UTTV vahendusel www.uttv.ee.
Lisainfo
Marina Grišakova, TÜ kirjandusteooria professor
737 6533
marina.grisakova@ut.ee