Inauguratsiooniloeng: uued tuuled psüühikahäirete ravis

TÄNA kell 16.15 peab oma ametisse astumise loengu TÜ psühhofarmakoloogia professor Eduard Maron. UTTV otseülekanne!

Oma loengus "Kliinilise psühhofarmakoloogia saavutused ja väljakutsed" sedastab Maron, et psüühikahäired on ühed levinumad ja tõsisemad halva pikaajalise prognoosiga tervisehäired, millel on kõrge retsidiivioht, millega kaasneb nõrk psühhosotsiaalne tervis ning samuti haigestumus ja suremus muudesse haigustesse.

Hoolimata viimase aja edusammudest kliinilises farmakoteraapias ei anna psüühikahäirete ravi endiselt enamasti tulemuseks patsiendi seisundi tuntavat paranemist ja sümptomite kadu. Tervelt kolmandik või isegi suurem osa patsiente reageerib olemasolevatele ravimitele vaid ajutiselt või ei reageeri üldse. Tänase päevani ei ole päris selged neurobioloogilised mehhanismid, mis kontrollivad individuaalseid ravivastuseid.

Farmakogeneetika (või -genoomika) pooldajad leiavad, et erinevused antidepressantide toime tõhususes eri patsientide puhul on seostatavad pärilike faktoritega, ent jõupingutused patsientide farmakogeneetiliste andmete alusel igapäevases kliinilises praktikas kasutatavate personaliseeritud ravimite väljatöötamiseks on jäänud siiani suures osas edutuks. Samas on neuroteaduses kesksel kohal vajadus mõista ajustruktuure, mis võimaldavad meil farmakonidega neurotransmitterite süsteeme mõjutada.

Nendest struktuuridest arusaamine on hädavajalik uute ravimeetmete väljatöötamiseks psühhiaatrias. Olgugi et monoamiinsed süsteemid on psüühiliste haiguste farmakoloogilises ravis peamine märklaud, ei ole meile siiani selged mehhanismid, mis vahendavad ravist tingitud neurokeemilisi muutusi monoamiinides, viivad muutusteni aju neuronaalses struktuuris ja lõpptulemusena tagavad kliinilise ravivastuse.

Tänu aju farmakoloogilise piltdiagnostika vahenditele – funktsionaalsete meetodite rakendamine süsteemselt manustatud ravimite toime uurimiseks kesknärvisüsteemile – on meil nüüd võimalus jälgida ravimist põhjustatud muutusi aju kui terviku neurokeemias ja tegevuses in vivo. Loengus käsitletakse aju farmakoloogilise piltdiagnostika toel tehtud põhilisi avastusi ning nendest tulenevaid uuemaid psühhofarmakoloogilisi arusaamu.

Eduard Maron lõpetas 1999. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna raviosakonna ning kaitses 2004. aastal doktoritöö teemal “Serotoniini funktsioon paanikahäire korral: kliinilistest eksperimentidest aju piltdiagnostika ja geeniuuringuteni“.

Eduard Maron on töötanud Tartu ülikooli psühhiaatriakliinikus alates 2000. aastast ning on viimased kuus aastat ametis vanemteadurina. 2011. aastal valiti ta psühhofarmakoloogia professoriks.

Eduard Maron on täiendanud oma teadmisi mitmes välisülikoolis, viimati professor David Nutti juhendamisel Bristoli ülikooli neuropsühhofarmakoloogia õppetoolis ning Londoni kuningliku kolledži neuropsühhofarmakoloogia keskuses.

Eduard Maron on ka Euroopa neuropsühhofarmakoloogia kolledži liige. Valdav osa tema teadustöödest on seotud meeleolu ja ärevushäirete teket, kulgu ja ravivastust mõjutavate neurobioloogiliste ja geneetiliste tegurite väljaselgitamisega. 2011. aastal anti Eduard Maronile riiklik teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas.

Loeng on inglise keeles ja toimub 7. mail kell 16.15 TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Kõik on oodatud!

Lisainfo: Kady Sõstar, avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, kady.sostar@ut.ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee