Karl Kuusik kaitseb doktoritööd „Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease”

20. juunil kell 14.00 kaitseb Karl Kuusik doktoritööd „Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease“ („Kaugisheemilise eelkohastamise mõju arterite jäikusele, organkahjustusele ja metaboolsele profiilile alajäsemete arterite ateroskleroosiga patsientidel”).

Juhendajad:
professor Jaak Kals, Tartu Ülikool
professor Jaan Eha, Tartu Ülikool
professor Mihkel Zilmer, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Anne Lejay, Strasbourgi Ülikool (Prantsusmaa)

Kokkuvõte:
Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on fenomen, mille eesmärk on kaitsta keha kudesid ja elundeid verevarustuse häiretest tingitud kahjustuste eest. Lisaks erakorralistele situatsioonidele, esineb sellist kahjustust ka igapäevase plaanilise meditsiinilise tegevuse käigus, kus vajaliku raviga kaasnevate tüsistuste oht on kõrgem juba suure haiguskoormuse ja riskidega patsientidel. Üheks selliste haigetega rühmaks on alajäsemete arterite haigusega (LEAD) patsiendid. KIE protseduuril tekitatakse korduvad lühiajalised verevarustuse peatamise ja sellele järgnevat taastamise tsüklid, mida tavaliselt rakendatakse ülajäsemel. Selline tegevus loob kaitsva toime kaugemal asuvates verevarustushäiretele tundlikes elundites või kudedes.

Doktoritöös uuriti KIE mõju LEAD-patsientidele pärast digitaalse subtraktsioon angiograafia (DSA) ja perkutaanse transluminaalse angioplastika (PTA) protseduure, keskendudes muutustele arterite jäikuses, neeru- ja südamekahjustuste näitajates, põletikus, oksüdatiivses stressis ja metaboolses profiililis. Uuringusse kaasati 111 LEAD-patsienti, kes jaotati juhuslikult KIE-rühma ja kontrollrühma vahel. KIE-rühma patsientidele tehti neli korda järjest õlavarrele vererõhumansetiga lühiajalisi verevarustuse peatamise episoode, millele järgnes verevarustuse taastamise periood. Kontrollgrupis teostati sarnasel kombel vererõhumanseti täitmist minimaalsete rõhkude juures.

Tulemused näitasid, et KIE-rühmas paranesid võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärselt arterite jäikuse näitajad ja esines keskmise arteriaalse rõhu langus. Muutused olid enam väljendunud patsientidel, kellel PTA protseduuri käigus paigaldati veresoonde metallstent. Samas ei ilmnenud neeru- ja südamekahjustuste markerites märkimisväärseid muutuseid. KIE protseduuril oli oluline mõju põletikulisele reaktsioonile ja oksüdatiivse stressi vastusele, piirates teatud tervisenäitajate, nagu adiponektiini, taseme tõusu pärast protseduuri. Lisaks viitavad muutused KIE-rühma metaboolses profiilis KIE võimele vähendada verevarustuse häiretest ja nende järgsest taastumisest tingitud muutuseid.

Kokkuvõttes on KIE ohutu ja kergesti rakendatav meetod, mis vähendab diagnostiliste ja raviprotseduuridega seotud riske LEAD-patsientidel, muutes ravi personaalsemaks ja seeläbi ka efektiivsemaks.