Kehalise kasvatuse õpetajate kontrolliv käitumine mõjutab negatiivselt õpilaste tervisealast elukvaliteeti

Uuringud näitavad, et õpilaste tervisealane elukvaliteet on halvenemas. See mõjutab negatiivselt nende kehalist, sotsiaalset, emotsionaalset ja akadeemilist suutlikkust. Kuna noored viibivad suure osa ajast koolis, on nii koolil tervikuna kui ka kehalise kasvatuse õpetajatel õpilaste tervisealasele elukvaliteedile oluline mõju. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöös selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi tagamiseks peavad õpetajad vähendama õpilaste suhtes kontrollivat ja hirmutavat käitumist ning pöörama rohkem tähelepanu käitumisele, mis toetaks õpilaste autonoomsust.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorandi Henri Tilga sõnul tunnistavad lapseeast noorukiikka jõudvad noored uuringutes, et nad on kehaliselt vähem aktiivsed, neil on keskendumisraskusi, nende kognitiivne võimekus õppimisel on kahanenud ja ka suhted õpetajatega ei ole nii head, kui võiks olla.

„Siin on võtmetegur selles, kuidas õpilane tajub õpetajat. Enesemääratlemise teooria järgi jaotub õpetajate käitumine kaheks: õpilasi kontrollivaks ja nende autonoomsust toetavaks. Kui esimesel juhul on õpetaja suhtumine pigem käskiv, õpilaste valikutes paindumatu, siis teisel juhul on õpetaja õpilast mõistev, ta annab õpilasele asjakohast teavet, valikuid ja võimalusi,“ selgitas Tilga.

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordididaktika osakonna spetsialistina töötava Henri Tilga doktoritöö hõlmab nelja uuringut, milles andsid oma osa 28 kehalise kasvatuse õpetajat ja 3870 üheteistkümne- kuni viieteistkümneaastast õpilast 75 Eesti koolist. Doktoritöö praktiline eesmärk on kujundada kehalise kasvatuse õpetajates teadlikkust nii autonoomsuse toetust pakkuvast kui ka kontrollivast käitumisest ning nende mõlema mõjust õpilastele.

Doktoritööst selgus, et õpilaste tervisealase elukvaliteedi parandamiseks peavad kehalise kasvatuse õpetajad vähendama kontrollivat käitumist ja hirmutamist, mida ilmestab ehedalt Tilga tehtud illustreeriv video.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"2557678","attributes":{"alt":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image"}}]]

„Autonoomsuse toetamise positiivne mõju ja kontrolliva käitumise negatiivne mõju käivad mööda eri radu. Kui õpetaja hirmutab õpilast, siis hilisem tunnustamine seda hirmutamist ei korva. Vaja on vähendada kontrollivat käitumist. Me peame koolides mõlemale käitumisele rohkem tähelepanu pöörama,“ tõdes Tilga.

Doktorandi uuringutulemused näitasid, et kehalise kasvatuse õpetajatel tuleb pakkuda õpilastele kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust. „See tähendab, et õpilase tervisealase elukvaliteedi toetamiseks peaksid kehalise kasvatuse õpetajad püüdma õpilast mõista, tundma huvi tema soovide vastu, teda julgustama ja suurendama tema enesekindlust, looma diskussiooni, selgitama, miks midagi õpitakse, suunama lahenduste leidmisele ja andma ülevaate õppeprotsessist. Õpilastel võiks olla võimalus valida harjutuste, spordivahendite ja harjutuskoha vahel. Õpetaja peaks oskama aktsepteerida erinevaid mõistlikke lahendusi,“ kirjeldas Tilga.

Uuringutele tuginedes on koostatud veebikoolitus, kus osaledes saavad kehalise kasvatuse õpetajad tagasisidet oma käitumise kohta, selle mõju kohta õpilastele ning samuti selle mõju konkreetsema toimemehhanismi kohta. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi eestvedamisel tehakse kehalise kasvatuse õpetajatele regulaarseid veebikoolitusi. Koolitusele saab registreeruda siin.

Henri Tilga kaitseb doktoritööd „Õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsust toetava ja kontrolliva käitumise tajumise mõju õpilaste psühholoogilistele vajadustele ja tervisealasele elukvaliteedile“ 27. augustil kell 14.00 Tartu Ülikooli senati saalis.

Henri Tilga juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi spordipedagoogika teadur Vello Hein ja kehalise kasvatuse didaktika dotsent Andre Koka.

Vaata ka Henri Tilga intervjuud Kanal 2 saatele "Reporter".