Kristiina Saks kaitseb doktoritööd „Laste elumaailma meediastumine“

31. oktoobril kell 10.00 kaitseb Kristiina Saks meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Laste elumaailma meediastumine“.

Juhendajad:
professor Veronika Kalmus, Tartu Ülikool
professor Andra Siibak, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Malmö Ülikool (Rootsi)

Kokkuvõte
Meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiirest arengust tulenevad muutused on üks 21. sajandi suurtest suundumustest, mida uurisin doktoritöös laste vaatenurgast. Keskmine läänelikus ühiskonnas kasvav laps veedab päevas tunde meediat kasutades. Meedia mõju lastele on uuritud palju, kuid endiselt on rohkelt erimeelsusi selles osas, kas meedia on lastele ennekõike võimalus või oht. Valdav on siiski suhtumine, et meedia ei ole lihtsalt hea ega halb, vaid selle mõju sõltub kontekstist. Doktoritöö eesmärk oli uurida Eesti laste elumaailma ehk nende subjektiivse maailmataju meediastumist – seda, kuidas meedia on laste elumaailma kujunemise üheks aluseks. Tuginedes kvalitatiivuuringule (intervjuud lasteaialaste ja õpetajatega) ning kooliõpilaste kvantitatiivuuringule (969 joonistuse kontentanalüüs), kirjeldasin meedia rolli laste elus. Lapsed kasutavad meediat iga päev, nad mängivad meediast inspireeritud mänge, jäljendavad meediategelasi ja nende sõnavara. Lastel on meediatootemarkidega riideid, mänguasju ja tarbeesemeid. Samuti on meedia alus laste koosloomele, mis viib meediasisu ka nendeni, kes ise kasutavad meediat vähe. Näiteks ei pruugi laps olla mõnd populaarset (multi)filmi näinud, kuid mängib lasteaias sõpradega selle ainetel loovmänge või kasutab meediatootemarkidega mänguasju. Seega, meediastumisel on nii otseseid kui ka kaudseid vorme, misläbi jõuavad meedia ilmingud kõigi tänapäeva läänelikes ühiskondades kasvavate laste igapäevaellu. Tulemustest ilmnes ka Eesti laste meediarepertuaari tugev mõjutatus USA ja Lääne-Euroopa meediatoodangust, mille üks võimalik põhjus on Eesti omatoodangu nappus. Tulenevalt laste globaalsest meediarepertuaarist soovitasin vanematel kasutada meedia kultuurilise vahendamise strateegiat, et selgitada, kuidas ekraanil nähtu seostub Eesti tavadega. Kuna osa meediaga seotud küsimusi ilmneb alles tagantjärele, soovitasin vanematel ka vestelda lastega nende meediakogemustest tagasivaatavalt, et vajadusel last toetada (ehk kasutada tagasivaatava vahendamise strateegiat).