Küsitlusuuringu ja fookusgrupiarutelude tulemused

Veebiküsitlus toimus 26.10.2023–19.11.2023 ja sellele vastas 2376 inimest, kellest 1416 üliõpilast ja 960 töötajat.

2024. aasta jaanuaris ja veebruaris toimusid fookusgrupiarutelud Pärnus, Tallinnas, Viljandis ja Narvas. Lisaks selle toimus eraldi avalik arutelu ka veel Tartus.

Image
Tudengite ja tootajate jaotumine liikujagruppideks kodu ja ülikoolihoone vahel liikumisel
Tudengite ja tootajate jaotumine liikujagruppideks kodu ja ülikoolihoone vahel liikumisel (autor: Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor)

Küsitlusuuringu peamised tulemused 

  • 66,7% küsitlusele vastanud tudengitest ja 52,3% töötajatest kasutab elukoha ja õppehoonete vaheliseks liikumiseks valdavalt kestlikke liikumisviise ehk kõnnib jalgsi, sõidab rattaga või kasutab ühistransporti. Sagedasi autokasutajaid on 13,8% tudengitest ja 30,9% töötajatest.
  • Kestlike liikumisviiside kasutajatel on murekohaks libedus ja puudulik teehooldus, puudulik ja katkendlik taristu, järsud tänavad, rattaparklate vähesus, mõju ajakavale, pikad vahemaad (kodu/töökoha/peatustega), pesemis- ja riietumisvõimaluste puudumine, liiklusruumi jagamine teiste liikumisviiside kasutajatega, vigastused ja terviseseisund, piletihind jpm.
  • Autokasutajate peamine murekoht on parkimisvõimaluste nappus, sh auto tasuta parkimiseks.
  • Kõige probleemsemate paikadena jalgsi või rattaga liiklemiseks Tartus tõid vastajad välja Toomemäe, Riia tänava ja Maarjamõisa. Toomemägi on eriti ohtlik talvise libedusega, Riia tänav on mürarikas, tiheda liiklusega ja jalakäija jaoks liiga pikkade fooritsüklitega ning Maarjamõisas domineerib linnaruumi ülesehituses ja autokasutajate käitumises autokesksus, sh väiksem arvestamine jalakäijatega ja piirkiiruse ületamine.
  • Ülikoolihoonete asukoht, sealne liikumistaristu ja sinna jõudmiseks olemasolevad võimalused mõjutavad liikumisviisi valikut. Küsimustikule vastanud autokasutajate seas sõidab 43,2% tudengitest ja 30,4% töötajatest Maarjamõisa, 19,6% tudengitest ja 38,8% töötajatest vanalinna, 18,9% tudengitest ja 13,6% töötajatest Ülejõel paiknevatesse õppehoonetesse, 9,5% tudengitest ja 13,6% töötajatest Vanemuise ja Riia tn õppehoonetesse ning 8,8% tudengitest ja 3,6% töötajatest Näituse tänava õppehoonetesse.
  • 81,0% vastanud tudengitest ja 80,0% töötajatest nõustub väitega, et ülikool peab looma võimalusi kestliku liikumiskäitumise kujunemiseks ülikoolipere seas.
  • Töötajate seas toetab 96,7% ratturitest, 83,2% jalakäijatest, 85,6% ühistranspordi kasutajatest ja 66,7% autosõitjatest autokasutuse asendamist kestlike liikumisviisidega linnaliikluses.
  • Kõige olulisemateks meetmeteks kestlikumatele liikumisviisidele üleminekul peetakse: 
    • atraktiivset ja ohutut linnaruumi ülikoolihoonete vahetus läheduses,
    • ilmastikukindlate rattaparklate rajamist ja
    • tunniplaanide ajakavas ülikoolihoonete vaheliste liikumiste vähendamist.
  • Kõige ebapopulaarsem meede on autode parkimiskohtade vähendamine ülikoolihoonete juures: seda toetab töötajate puhul 51,0% ratturitest, 30,5% jalakäijatest, 29,6% ühistranspordikasutajatest ja 11,4% autokasutajatest.
  • Potentsiaalseteks autokasutusest loobujateks saab esmajoones pidada ülikoolihoonele lähemal kui 5 km elavaid liikumisraskusteta autodega liikuvaid isikuid. Neid on tudengite puhul 46,9% ja töötajate puhul 38,7% autokasutajatest.

Fookusgrupiarutelude peamised tulemused

  • Iga linna ruumiline kontekst ja liikuvusteenuste pakkumine tingib vajaduse läheneda lahenduste loomisel igale linnale individuaalselt, kuid ühine tegevus saab olla ülikoolihoonete vahetu ümbruse tõhus talihooldus, ilmastikukindlate rattaparklate rajamine, atraktiivsete autodest eraldatud välialade loomine ja autoparkimise võimaluste (sh tasuta parkimise) piiramine.
  • Ülikooliülesed sotsiaalkampaaniad saavad luua positiivset mõju nii liikuvuse ja tervise vaatenurgast kui ka kollektiivi liitmisel, identiteediloomel ja Tartuga tugevama sideme tajumisel. 
  • Kõikide linnade puhul esineb nii tudengitel kui õppejõududel (sh käsundus- või töölepinguga töötajatel) sage vajadus liikuda Tartu ja/või Tallinna vahel, mis seab tugevad ajalised piirangud õppetöö kellaaegadele või sõitja ajakasutusele (tuleb päev varem kohal olla ja/või päev hiljem lahkuda). Ühistranspordiühenduste nappus ja ebasobivad kellaajad tingivad linnadevahelisel liikumisel autokasutuse.  
  • Pärnu kolledži puhul on näha kohapealset valmisolekut ja julgust initsiatiivi võtta, et linna poolt veetava parkimiskorralduse muutuste kontekstis kestlikule liikuvusele suuremat rõhku panna. Seetõttu oleks vaja lähiajal leida võimalused, kuidas ülikooli administratsioon Tartus saaks tuge ja nõu pakkuda Pärnu kolledžile, sh linnavalitsuse ja ettevõtjatega suhtlemisel bussipeatuse ja bussiliini, pargi- ja reisi lahenduste, rattarendi vm võimaluste arendamisel. 
  • Viljandi puhul on eripäraks autoparkimise võimaluste küllus linnas, mis ei soodusta autole alternatiivide leidmist. Ülaltoodud meetmete kõrval avaldati tugevat toetust ametiratta laenutamise võimaluse loomisele.
tuugenid meres

Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad mõneti kaitsealadena

Jalgratas on klassiruumis tahvlitaustal

Ülikool otsib koos Tartu linnaga lahendusi kestliku liikumise arendamiseks

Meediakajastus

Milline on meedia roll ühiskonna kestliku kursi kujundamisel?