Laura Elise Arvisto on Tartu Ülikooli hargettevõtte GaltTec kaasasutaja, juhatuse liige ning kaastegevjuht müügi ja suhete alal. Sel sügisel pääses ta Berliinis toimunud välkkõnevõistlusel parimate hulka ja pälvis publiku lemmiku auhinna. Loe, mil viisil jõudis Laura Elise eduka iduettevõtte loomiseni, ning uuri tema soovitusi selle kohta, kuidas pidada suurepärast välkkõnet.
Maagiat õppima!
Laura Elise kasvas üles Tallinnas ja õppis kaksteist aastat Tallinna 21. Koolis. Suure osa oma elust tantsimisega tegelenud neiu tundis lapsepõlves kõige vastu huvi ja armastas õppida. „Kooliajal küsiti, mis mu lemmiktund on, ja pakuti, et vahetund – tegelikult meeldis mulle vahetund hoopis kõige vähem. Kõik teised tunnid olid ikka palju huvitavamad,“ naerab Laura Elise.
Tüdruk astus ülikooli, kui avati füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava. Tegelikult soovis ta õppida kõike muud – filosoofiat, filoloogiat, Viljandis tantsukunsti. „Igasugu mõtted käisid peast läbi. Kogemata sattusin Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste õppekavade tutvustusele. Seal räägiti materjaliteadusest. Kuulsin seda sõna esimest korda. Räägiti grafeenist ja nullenergiamajadest – mulle tundus see nagu maagia. Otsustasingi seda võlukunsti õppima minna.“
Mikrotorud, särgid-värgid
Ühel hetkel helistas Laura Elisele endine koolivend ja teatas, et keegi tema tuttavatest otsib endale laborisse uut üliõpilast. Nii sattus Laura Elise Tanel Tätte juurde laborisse, kus toimetas magistriõpingute lõpuni.
Koroona tõttu võttis Laura Elise õpingute vahepeal akadeemilise puhkuse ning lõpetas ülikooli hoopis 2022. aasta jaanuaris. Seejärel kandideeris ta mitmesse kohta tööle, aga midagi sobivat kohe ei leidnud. „Et end tegusana hoida, käisin edasi oma juhendaja juures laboris katseid tegemas. Taneliga jagas kontorit tema endine juhendatav, tolleks hetkeks juba kaasprofessoriks saanud Glen Kelp, kes jälgis meie tegevust kõrvalt. Esialgu plaanisime vaid mõne artikli avaldada. Jube põnev teema – mikrotorud, särgid-värgid! Glen aga ütles, et siin on potentsiaali midagi palju põnevamat teha.“ Juhtuski nii, et kui jaanuaris lõpetas Laura Elise magistrantuuri, siis juba 10. novembriks olid nad jõudnud GaltTeci ettevõtte registreerimiseni.
„Lihtsalt öeldes teeb GaltTec elektriallikaid, täpsemalt kütuseelemente, kuhu kütus läheb sisse ja kust elekter tuleb välja. Seadme sees toimub keemiline reaktsioon, nii et kütus kasutatakse maksimaalselt ära. Sellest tekib palju vähem heitmeid kui analoogsete seadmete puhul,“ kirjeldab Laura Elise.
Praegu on Laura Elise sõnul selles valdkonnas kahte tüüpi äristatud tehnoloogiaid. „Ühed on need, mis sobivad liikuvatele seadmetele, kuid neil on omad probleemid: kui on näiteks väga külm, ei taha nad hästi töötada. Teist tüüpi on need, mis on küll väga paindlikud, kuid suured ja kobakad. Meie võtsime needsamad materjalid, millest muidu tehakse suuri kobakaid, ja panime nad hästi väiksesse pakendisse. Põhimõtteliselt saame sel moel liikuvatesse rakendustesse sobiva kütuseelemendi, kuid lisaks on tal needsamad paindlikud omadused, mis nendel kapisuurustel.“
Täiskäigul edasi
„Pärast GaltTeci loomist avastasime, et Tartu Ülikoolil on olemas täpselt selline hargettevõtete programm, millest toetatakse meiesuguseid. Osalesime nii seal kui ka Tartu Teaduspargi inkubatsiooniprogrammis Sparkup. Sel ajal saime endale ka Lõunakeskuse taha Tartu Teadusparki kontori- ja laboriruumid.“
Erakordne oli GaltTeci jaoks aga see, kui ettevõte valiti NATO innovatsioonikiirendisse DIANA. Selle eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtteid, mis panustavad riiklikku julgeoleku ja kaitsevaldkonda, viies kokku andekad innovaatorid ja uute tehnoloogiate lõppkasutajad. „Sinna oli äärmiselt tihe konkurents. Kui pooleldi naljaga öelda, siis me olime kolm tundmatut teadlast, kes tegid midagi, millest keegi tegelikult eriti hästi aru ei saanud. Järsku olime ainus Eesti ettevõte, kes sinna sai. Üle kogu alliansi kandideeris enam kui 1300 ettevõtet, valiti 44.“
Ideaalne töökoht
Laura Elise arvates on elu huvitav ja tulvil põnevaid juhuseid. Ta on rõõmus, et leidis poolkogemata töö, mis talle ideaalselt sobib. „Saan rakendada oma teadustööd, samas on see palju rohkemat, kui pelgalt teaduse tegemine. Mind võlub mu töö mitmekülgsus, kogu aeg on huvitav. Saan rakendada oma tugevusi ja oskusi neid pidevalt edasi arendades. Iduettevõtluses on ju kõik pidevas muutumises. Ma usun, et muudame oma tegevusega maailma paremaks kohaks,“ nendib naine.
Ettevõtte kaastegevjuhina müügi ja suhete alal on Laura Elise olulisim ülesanne tegeleda müügiga ja suhelda klientidega. Lisaks käib ta võistlustel ja ka välismaal GaltTeci esindamas. „Meil on eesmärk tarnida toode esimestele klientidele aastaks 2026. Et selleni jõuda, sõlmime juba täna eelmüügilepinguid. Käin ja otsingi neid ettevõtteid, kes on valmis end sellise täiesti uue tehnoloogiaga siduma ja riskima. Nii neil kui ka meil on sellest palju võita,“ usub ta.
Edukad välkkõnevõistlused
Sel sügisel käis Laura Elise Berliinis välkkõnevõistlusel Stage Two, kus võtsid mõõtu Euroopa ülikoolide parimad iduettevõtted. Ta pääses edukaimate hulka ja pälvis ka publiku lemmiku auhinna.
„Välkkõne eesmärk on lühikese aja – kahe, kolme, mõnikord viie minuti jooksul teha publikule ja žüriile selgeks, kes ma olen, mis äri ajan, miks ma seda teen. Selgitada tuleb oma äriplaani ja ettevõtte töö sisu,“ räägib Laura Elise, kel on välkkõne pidamise kogemusi juba omajagu. Lisaks võistlustele on ta teinud ka mitmesuguseid esitlusi. Neil esinemistel on teda alati saatnud edu. Näiteks tuli ta Startup Day välkkõnevõistlusel viie parima sekka ning pälvis iduettevõtete ja tehnoloogiakonverentsil Latitude59 kolmanda koha preemia, misjärel valiti ta esinema ka organisatsiooni Silicon Vikings korraldatavale võistlusele New Nordics Pitch Competition.
Välkkõnedel on praktiline eesmärk ka väljaspool võistlusi. „Käisin hiljuti Eesti kaitsetööstuse delegatsiooniga Suurbritannias ja seal oli iga päev vaja teha kuni kolm üheminutist kõnet, et ennast tutvustada. Eesmärk oli välja selgitada, kellega on võimalik koos äri ajada ja kellega tasub pärast vestlema minna,“ räägib Laura Elise.
Tunne oma asja!
Noor iduettevõtja usub, et eduka välkkõne saladus on leida võti, kuidas öelda piiratud ajaga võimalikult palju nii, et see ei muutuks koormavaks ja et inimesed päriselt kõigest aru saaksid. „Mul on olemas põhi, mille peale oma kõne üles ehitan. Iga kord muudan midagi natuke,“ kirjeldab ta.
Laura Elisele meeldib rääkida ja esineda. Ta võib minna vabalt lavale ja seal tund aega seletada, aga kõige pingelisem on tema jaoks plaani valmistegemine ja drillimine. „Võtangi aega, harjutan, harjutan, harjutan. Isegi veel lava taga lasen teksti peast läbi ja kontrollin, et kõne mahuks ajaraami. Improviseerida laval ei saa, muidu võib juhtuda, et ületan ajapiirangut. Sel juhul tullakse lavale ja palutakse mikrofon ära anda.“
Laura Elise usub, et vastupidi levinud arvamusele on lavameisterlikkus üks viimaseid asju, mida žürii välkkõnede puhul hindab. „Žürii väärtustab enim ikkagi äriplaani: kas seal on midagi uudset, kas esitletavat toodet on päriselt vaja, on sel turgu, kas on olemas visioon, kuidas seda turul müüa. Teisalt annab aga isikupärane esitus kõige rohkem just publikule.“
Oma tugevaks küljeks välkkõnede pidamisel peab Laura Elise just seda, et ta tunneb väga hästi oma asja. Tänu kõigile kiirenditele, milles GaltTec on osalenud, on ettevõttel väga hea visioon sellest, mida teha praegu ja mida järgmisena. Juhatuse liikmena on Laura Elisel oma ärist parim ülevaade, eeskätt tehnoloogia uuenduslikust poolest, mida ta tunneb põhjalikult. „Alguses kartsin väga žürii küsimusi. Pelgasin, et ei oska vastata. Esimesed paar korda juhtus seda, et küsiti midagi, millele ma polnud varem mõelnud, kuid adrenaliini toel suutsin ikka vastuse välja mõelda. Nüüd on aga nii palju käidud ja küsimustele vastatud, et ka see hirm on kadunud.“
Laura Elise näeb praegu, et tema tulevik on seotud GaltTeciga. „Kavatsen kogu oma energia sinna suunata. Meie kütuseelemendid võiksid asendada akusid ja mootoreid kogu maailmas.“
Kuni 17. detsembrini saab kandideerida Startup Day välkkõnevõistlusele. Loe, millised on Laura Elise viis soovitust teistele välkkõnepidajatele.
Teksti autor: Liana Zeigo