Li Bennich-Björkman

Image

Et tunnustada professor Li Bennich-Björkmani silmapaistvate saavutuste eest politoloogias Eesti ühiskonna uurimisel ja koostöö arendamise eest Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga, on Tartu Ülikool nimetanud ta audoktoriks riigiteaduste alal.

Li Bennich-Björkman on sündinud 4. aprillil 1960. aastal Rootsis Uppsalas. Bakalaureusekraadi omandas ta 1984. aastal Uppsala Ülikoolis, kus kaitses 1991. aastal doktorikraadi politoloogia alal.

Ka oma karjääri on Bennich-Björkman tugevalt sidunud Uppsala Ülikooliga, kus ta töötas esmalt alates 1993. aastast abiprofessorina. 2000. aastal sai temast vanemlektor ning alates 2008. aastast on ta Johan Skytte kõnekunsti ja politoloogia professor Uppsala Ülikoolis. 2016. aastani oli ta ka Uppsala Ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse teadusdirektor. Tema peamine uurimisvaldkond on postkommunistliku Euroopa ja postsovetlike piirkondade poliitiline areng. Oma teadustöös keskendub ta eelkõige korruptsioonile, parteide arengule, natsionalismile, kodanikuühiskonnale, Euroopa Liidu integratsioonile ja poliitilisele kultuurile. Aastast 2021 on Bennich-Björkman Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakonna juhataja. Ta on juhendanud lugematul arvul bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid ning õpetanud kursuseid Rootsi poliitika, võrdleva poliitika, poliitilise sotsioloogia, rahvusvahelise poliitika, poliitiliste institutsioonide ning kodanikupoliitika ja osaluse teemal.

Bennich-Björkman on olnud külalisteadlane juhtivates ülikoolides üle maailma, muu hulgas sellistes mainekates ülikoolides nagu Stanfordi Ülikool, California Berkeley Ülikool ja Göteborgi Ülikool. Suure panuse eest teadustöösse on Bennich-Björkmani pärjatud paljude auhindade ja tunnustustega. 2017. aastal nomineeriti ta edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet liikmeks. 2018. aastal pälvis ta populaarteadust edendava Disa auhinna oma põgeniketeemalise raamatu „Sörja ett liv, leva ett annat. Om flyktingens mörker och ljus“ eest. Lisaks on ta 2009. aastast maailmakuulsa Johan Skytte auhinna komitee liige.

Tema teadustöös on olemas ka side Eestiga: nimelt on Bennich-Björkman oma raamatutes ja teadusartiklites kajastanud Eesti ning Balti riikidega seonduvat. Monograafias „Bakom och bortom järnridån. De sovjetiska åren och frigörelsen i Baltikum och Ukraina“ (2022) uurib ta lähemalt, miks Balti riigid ja Ukraina pärast Nõukogude Liidu lagunemist nii erinevaks on kujunenud. Lisaks on ta analüüsinud Eesti sõdadevahelise põlvkonna poliitilist kultuuri Kanadas ja Rootsis (2006) ning Eesti 1990. aastate siirde kultuurilisi juuri (2007).