Autor:
Mari Moora

Maret Gerz kaitseb doktoritööd „The distribution and role of mycorrhizal symbiosis in plant communities“

25. jaanuaril kell 10.15 kaitseb Maret Gerz taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritööd „The distribution and role of mycorrhizal symbiosis in plant communities“ („Mükoriisse sümbioosi levik ja roll taimekooslustes“).

Juhendajad:
professor Mari Moora, Tartu Ülikool
kaasprofessor Carlos Guillermo Bueno Gonzalez, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Richard Bardgett, Manchesteri Ülikool (Ühendkuningriik)

Kokkuvõte
Mükoriisne sümbioos soontaimede ja mullaseente vahel on maismaaökosüsteemides laialt levinud ja mängib olulist rolli nende toimimises. Antud doktoritöö avardab teadmisi mükoriissuse levikust taimkattes, seda mõjutavatest keskkonnateguritest ja sellest, kuidas mükoriissus mõjutab taimede kooseksisteerimist ja mitmekesisust. Eesti taimekoosluste analüüsimisel selgus, et parasvöötme metsad on mükoriissemad, kuid suhteliselt vähem arbuskulaar-mükoriissemad võrreldes rohumaadega ning see on põhjustatud erinevustest mullaviljakuses, -happesuses ja -niiskuses. Kontinentaalsel skaalal nähtus, et erinevate mükoriissete tunnustega taimedel on erinev levikumuster piki laiuskraadi: arbuskulaar-mükoriissed taimed domineerivad kogu Euroopas, kuid nende osakaal kahaneb põhjapoolsetel aladel. Seevastu ekto- ja erikoidset mükoriisat moodustavate taimede osakaal on madal laiuskraadist sõltumata. Euroopa põhjapoolsemaid alasid iseloomustab mükoriisse sümbioosi osatähtsuse vähenemine. Lisaks ilmnes, et kontinentaalsel skaalal mängivad mükoriisse sümbioosi levikul olulist rolli nii mulla- kui ka kliimatingimused. Ühtlasi osutasid tulemused ka mükoriissuse tähtsusele taimekoosluste mitmekesisuse kujunemisel: arbuskulaar-mükoriissus soosis taimede liigirikkust uuritud metsades. Üheks võimalikuks viisiks, kuidas mükoriisa moodustamine taimede kooseksisteerimist mõjutada võib, on taimede ressursi- ja elupaiganõudluste ehk niššide muutmine. Oma tulemustega näitasime esimest korda, et erinevate mükoriissete tunnustega taimedel on tõepoolest erinevad nišid, võides seega muuta taimedevahelisi suhteid. Oluliseks probleemiks looduslikes kooslustes on süvenev inimtegevus. Hollandi taimkatte põhjal tehtud uuringus selgus, et inimtegevus muudab taimekoosluste mükoriissust, kuid selle mõju sõltub inimtegevuse tüübist ja koosluse valdavast mükoriisatüübist. Üldiselt selgus siiski, et inimtegevus mõjutab mükoriissust enim metsades ja nõmmekooslustes, võides muuta ka aineringete toimimist.

Arvamusfestival

Tartu Ülikooli inimesed 18. mail Tartu [eel]arvamusfestivalil

Kevadine pilt Tahkuna loodusest

Avalikul aruteluõhtul küsitakse, kas kliimakriisis saab vaid teadusele loota

Inimesed loodust vaatlemas

Loodusvaatluste tegemise huvilised on oodatud Tartusse vaatlusmaratoniks valmistuma