Mari-Ann Lind kaitseb doktoritööd „Internal constraints on energy processing and their consequences: an integrative study of behaviour, ornaments and digestive health in greenfinches“

24. augustil kell 10.15 kaitseb Mari-Ann Lind zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Internal constraints on energy processing and their consequences: an integrative study of behaviour, ornaments and digestive health in greenfinches“ („Sisemised piirangud energiakäitlusele: integratiivne uuring käitumisest, sugulise valiku ornamentidest ja seedesüsteemi tervisest rohevintidel“).

Juhendajad:
professor Peeter Hõrak, Tartu Ülikool
kaasprofessor Tuul Sepp, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Nicholas Mundy, Cambridge’i Ülikool (Suurbritannia)

Kokkuvõte
Evolutsioonilise ökoloogia üks peamisi eesmärke on mõista, millest tulenevad isenditevahelised erinevused ning kuidas need mõjutavad sigimisedukust ja ellujäämist. Toitainete omastamine, energia tootmine mitokondrites ja energiavarude mobiliseerimine mõjutavad organismi sisemist energiakäitlust. Looma energiavajadus varieerub sõltuvalt kellaajast, aastaajast (nt migratsioon, paljunemine) ja keskkonnatingimustest, seega on oluline tagada, et energia tootmine vastaks vajadusele. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida organismi sisemisi piiranguid energiakäitlusele ning piirangute mõju ellujäämisele, käitumisele ja sugulise valiku signaalidele rohevindil. Sooleparasiidid võivad vähendada toitainete imendumist seedesüsteemis. Esmakordselt kasutati seedefektiivsuse hindamiseks lindudelsteatokriti meetodit, mis on laia kasutuspotentsiaaliga ökoloogilistes uuringutes. Steatokriti meetod on lihtne, odav ja mitteinvasiivne ning võimaldab hinnata rasvade hulka väljaheidetes. Organismi energiavahetuse ning stressivastuse reguleerimisel mängivad olulist rolli hormoonid. Lindude peamise glükokortikoidhormooni kortikosterooni (KORT) tase oli keskmiselt 20% madalam laboris kasvanud sulgedes kui looduses kasvanutes. Isenditel kel oli kõrgem sulgede KORT tase looduses oli see kõrgem ka laboris. Kuna KORT seostus ka ellujäämise ja käitumisega, võib KORT peegeldada energiavajaduste varieeruvust isendite vahel. Kollane ja punane karotenoidsetel pigmentidel põhinev sule- või nahavärvus on paljudel loomadel sugulise valiku tunnus. Rohevintide kollasemad suled ei olnud seotud mitte ainult toitainete imendumisega seedesüsteemis, vaid ka parema võimega karotenoide muundada või sulgedesse ladustada. Toidust omastatud karotenoidide modifitseerimine toimub arvatavalt mitokondris ning karotenoidsed signaalid võivad seega signaliseerida isendi võimekust energiat toota. Samuti on võimalik, et mikrobioomi toodetud ained võivad mitokondrite tööd mõjutades mõjutada karotenoidseid tunnuseid. Kokkuvõttes selgus, et energiakäitluse ning ellujäämist ja paljunemisedukust mõjutavate tunnuste üheaegne uurimine aitab paremini mõista isenditevaheliste erinevuste põhjuseid.

#teadus
Seireuuring

Seireuuring annab ülevaate koroonaviiruse levimusest enne kooliaasta algust

17.08.2022
#teadus #ühiskonnale

Katri Pärna kaitseb doktoritööd „Improving the personalized prediction of complex traits and diseases: application to type 2 diabetes“ („Komplekstunnuste ja -haiguste personaalse ennetamise edendamine teist tüüpi diabeedi näitel“)

7. septembril kell 13.45 kaitseb Katri Pärna geenitehnoloogia erialal doktoritööd „Improving the personalized prediction of complex traits and diseases: application to type 2 diabetes“
16.08.2022
#teadus #ühiskonnale
15.08.2022