Markus Valge kaitseb doktoritööd „Testing the predictions of life history theory on anthropometric data“

24. augustil kell 14.15 kaitseb Markus Valge zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Testing the predictions of life history theory on anthropometric data“ („Elukäikude evolutsiooni teooria ennustuste kontrollimine antropomeetriliste andmete alusel“).

Juhendaja:
professor Peeter Hõrak, Tartu Ülikool

Oponent:
teadur Gert Stulp, Groningeni Ülikool (Holland)

Kokkuvõte
Elusolendid peavad koguma ja jaotama piiratud ressursse kohasuse funktsioonide ehk elukäiguomaduste vahel. Teooria kohaselt ei evolutsioneeru elukäiguomadused ja käitumuslikud eelsoodumused teineteisest sõltumatult, vaid moodustavad toimimiseks kokkusobivaid komplekte ehk elukäigustrateegiaid. Elukäiguteooria kasutamine inimestevaheliste erinevuste kirjeldamisel tekitab poleemikat. Kuigi ülegenoomsed uuringud viitavad elukäiguomaduste geneetilisele koosvarieerumisele, on tõendid indiviidi tunnuste tasemel mitmeti mõistetavad. Kõnesolev uurimissuund on raskendatud geeni-keskkonna koosmõju ja pidevalt muutuva kultuurilise tausta tõttu. Töö eesmärk oli uurida inimeste kasvu ja paljunemist elukäiguteooria raamistikus ning püüda mõista kultuuri ja keskkonna mõju nende seoste avaldumisel. Tulemused on kooskõlas elukäigustrateegiate geneetilistele erisustele keskenduvate mudelitega. Tüdrukute kiirem suguline küpsemine ei olnud põhjustatud nende vanema surmast, aga vanemad, kelle tütred küpsesid varakult, surid nooremana. Psühhosotsiaalne stress ei kiirendanud sugulist küpsemist, küll aga pärssis see poiste kasvu. Lapsed pärivad elukäigu erisused oma vanematelt, kuid eelsoodumused varasemaks suguliseks arenguks saavad avalduda ainult soodsas keskkonnas. Käitumuslikud eelsoodumused võivad fenotüübis avalduda järjepidevamalt. Erinevates keskkonnatingimustes võivad bioloogilised eelsoodumused mõjutada sotsiaalmajanduslikke saavutusi sarnaselt, kuid nende saavutuste mõju kohasusele sõltub elukäigustrateegiate erinevustest ning soospetsiifilistest sigimisstrateegiatest. Tulemused näitavad, et lõivsuhted erinevate kohasuse komponentide vahel esinevad ka kaasaegsetes populatsioonides elukäiguteooria poolt ennustatud viisil.

tuugenid meres

Põhjatraalide eest kaitstud meretuulepargid toimivad mõneti kaitsealadena

Andres Tennus

Peeter Kenkmann kaitseb doktoritööd „Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll“

Doktoritöö

Valentina Punzi kaitseb doktoritööd „Making (hi)stories in Amdo: voices, genres, and authorities“