Martin Kolnes kaitseb doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“

16. detsembril kell 16.00 kaitseb Martin Kolnes psühholoogia erialal doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“ („Afektiivsete tõlgenduste mõju tähelepanu kontrollile“).

Juhendajad:
kaasprofessor Andero Uusberg, Tartu Ülikool
professor Jüri Allik, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Annekathrin Schacht, Göttingeni Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte
Miks mõjutavad emotsionaalse sisuga olukorrad visuaalset tähelepanu? Miks on näiteks nii, et tänaval vihase näoga mööduja jääb väga kiiresti silma? Miks on ka nii, et ebameeldivas või ärevas olukorras kipub tähelepanu fookus olema ainult üksikutel detailidel ja kõrvalised detailid jäävad märkamata? Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud seda, et negatiivsed stiimulid, nagu kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu nende negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö kohaselt tuleks aga otsida seletust emotsionaalsetele sündmustele antud tõlgendustest, mis põhjustavad ja kujundavad emotsionaalset kogemust. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Sellised tõlgendusmehhanismid on sageli automaatsed ja toetuvad ajumehhanismidele, mis tegelevad pidevalt keskkonna hindamisega, arvestades seejuures meie enda hetke eesmärke. Doktoritöö uuringutulemused kinnitasid, et tähelepanu juhib just olukorra tajutud olulisus, mitte olukorra positiivsus või negatiivsus. Lisaks näitas doktoritöö, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged kui varasem kirjandus on näidanud. Peale teoreetiliste edasiarenduste pakkusid esitatud uuringud ka metodoloogilisi täiendusi, nagu näiteks pupilli suuruse kasutamine visuaalse tähelepanu mõõdikuna. Doktoritöö tulemused arendasid edasi arusaamist emotsioonide ja tähelepanu seostest ja samuti pakkusid tulevastele uuringutele uusi lähenemisi.

Erinevad inimesed

Teadlased: lõimumist kiirendab igapäevane kannatlikkus

Sekvenaatorite paigaldus

Uue sekveneerimistehnoloogia abil järjestatakse 10 000 geenidoonori täisgenoomid

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused