Meelemürkide tarvitamine

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine on tudengipõlvega näiliselt kaasnev loomulik nähtus – mõelgem kasvõi volbriöö tavadele. Aga kas see ikka on nii? 

Kolmveerand Eesti noortest joob alkoholi harvem kui kord nädalas ja kaks kolmandikku noortest pole kordagi elus tarbinud uimasteid. Noorte seas on igapäevasuitsetajad ainult iga viies mees ja kümnes naine. 

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud probleemid ilmnevad enamasti hiilivalt. Kui tarvitada teatud ainet harva ja saada lühikeseks ajaks heaolutunne, tekib soodne pinnas probleemse käitumise väljakujunemiseks. 

Teada on ka see, et inimesed haaravad psühhoaktiivsete ainete järele just rasketel hetkedel, et leevendada pingeid. Selle tagajärg on – vastupidiselt oodatule – probleemide süvenemine ja/või pikaajaliste terviseriskide kasv. Selles peitubki meelemürkide salakavalus: ainete tarvitamise meeldivaid külgi tajud kohe, kahjusid aga alles hiljem. 

Ainete tarvitamise kahjude hulka ei kuulu üksnes tervisehäired. Tarvitamise tagajärg on ka suurem õnnetuste, vägivalla ja suhteprobleemide risk ning üldise elukvaliteedi vähenemise risk. Näiteks ei ole pohmellis inimene kuigi erk õppija. 

Kuigi alkoholi ja uimastite tarbimine ning neist põhjustatud surmade arv oli Eestis viimasel kümnendil langustrendis, on need näitajad hakanud viimastel aastatel jälle märgatavalt suurenema. 

• Iga seitsmes Eesti noor tarvitab alkoholi nii palju, et see ohustab või kahjustab tema tervist. Selliste inimeste osakaal on nii meeste kui ka naiste seas umbes sama suur (madala riski piir on sooti erinev). 

• Narkootilistest ainetest tarvitavad noored kõige rohkem kanepit, Ecstasyt, LSD-d ja kokaiini, aga ka rahusteid ja uinuteid, mida arst pole neile välja kirjutanud. 

Millal oleks põhjust muretseda ehk Kui palju on liiga palju? 

Sa võiksid oma ainete tarvitamise harjumused üle vaadata juhul, kui märkad, et ... 

• mõtled aine tarvitamisest tavalisest teisiti, näiteks tuleb Sul sageli pähe mõte võtta üks õlu või tekib Sul endalgi kõhklus, et oled ehk läinud tarvitamisega üle piiri 

• Sul on tekkinud aine tarvitamise himu, Sul on raske öelda tarvitamisele ei või pole Sa viimasel ajal võtnud tarvitamisest puhkust 

• tarvitad sagedamini või suuremaid koguseid kui varem ning talud ainet suuremas koguses 

• kasutad aineid probleemide lahendamiseks, näiteks uinumise kiirendamiseks, rahuldust pakkuvama seksi kogemiseks või muremõtete unustamiseks 

• aine tarvitamise tõttu on Sul jäänud unarusse igapäevategevused, näiteks ei jõua Sa loengusse või trenni või ei suuda õppida 

• mõni inimene on hakanud Su tarvitamiskäitumisele kui probleemile tähelepanu pöörama või on see mõjutanud halvasti Su suhteid 

NB! Juba üks nendest märkidest on piisav, et Sul tasuks kasutada mõnda eneseabivõtet. 

Mida saad enda heaks teha? 

 Igaühel on valikud, kas ja kuidas aineid tarvitada. Siin on mõned eneseabivõtted. 

• Võta tarvitamisest vähemalt kaks nädalat (kuu on veel parem) puhkust. See võimaldab Sul tõepoolest kindel olla, et otsuseid teed ikkagi Sina, mitte ained. Lisaks saad nii hinnata, kas mittetarvitamisega seoses tekivad ärajäämanähud ning kuidas muutub Su füüsiline ja vaimne enesetunne siis, kui Sa oled ainest vaba. 

• Piki oma igasse päeva ja nädalasse Sulle rõõmu pakkuvaid ainevabasid tegevusi. 

• Enne pidu otsusta juba ette, mida ja kui palju Sa tarbid, ning pea endaga sõlmitud kokkuleppest kinni. 

• Ära hoia kodus aine varusid. Nii piirad juhuslikku tarbimist. 

• Sea endale rahaline piir selle kohta, kui palju oled valmis kulutama ainete tarvitamisele päevas, nädalas ja kuus. 

• Räägi mõne usaldusväärse inimesega oma eesmärgist piirata aine tarvitamist või sellest loobuda. 

• Kui soovid mõelda oma alkoholitarvitamisest ja seda vähendada, tee läbi tasuta konfidentsiaalne veebipõhine programm „Selge“. 

• Kui soovid mõelda oma kanepitarvitamisest ja seda vähendada, tee läbi tasuta konfidentsiaalne veebipõhine programm „Valik“. 

Lugemissoovitused

• https://alkoinfo.ee/et/ 
• https://www.narko.ee/