Mehe viljatus tekib arvatust sagedamini ühe geeni veast

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku tehtud uurimistöös selgus, et mehe viljatus on arvatust sagedamini tingitud ainult ühest vigasest geenist tema genoomis. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et geen, milles viga võib avalduda, võib olla igal mehel erinev.

Tehtud töö on üks suurimaid meeste viljatuse geneetiliste põhjuste uuringuid maailmas. Sellesse kaasati üle 500 seni seletamatu viljatusega meespatsiendi, kelle puhul analüüsiti DNA variante enam kui 600 geenis, mis reguleerivad munandite arengut ja funktsiooni.

Uuringu üks autoritest, inimese geneetika professor Maris Laane sõnul ei õnnestu ühel paaril seitsmest lapsevanemaks saada loomulikul viisil ja pooltel juhtudel on selle põhjuseks mehe viljatus – küpsete spermide puudumine või vähesus. „Praeguses kliinilises praktikas jääb üle poole neist meestest kindla põhjusliku diagnoosita, mis ei võimalda last sooviva paari optimaalset nõustamist, efektiivse raviplaani koostamist ega mehe võimalike kaasuvate terviseprobleemide ennetamist. Viljatuse põhjustest moodustavad teadolevad geneetilised probleemid umbes 10 protsenti, aga arvatakse, et suur osa seletamatu spermatogeneesihäire juhte on tingitud vigadest genoomis,“ selgitas Laan.

Uuringus tuvastati viljatust põhjustav geeniviga 12 protsendil analüüsitud patsientidest. „Geneetiline viga võib viljakust mõjutada eri viisidel. Enamik uuringus tuvastatud muutusi paiknes geenides, mis vastutavad spermarakkude arengu ja küpsemise eest või reguleerivad reproduktiivsüsteemi hormoonide talitlust. Märkimisväärselt palju vigu leiti geenidest, mis hoolitsevad suguelundite arengu eest juba looteeas,“ selgitas Laan. Kolmveerandil kõigist geneetilise leiuga patsientidest esines lisaks spermide puudumisele või nende ebapiisavale arvule ka munandi raske kaasasündinud laskumishäire (ühe või mõlema munandi paiknemine väljaspool munandikotti) või väike munandimaht.

Maris Laan ütles, et kuna enamikul geenidel on organismis mitu ülesannet, võivad viljatust põhjustavad geenivead mängida olulist rolli ka üldtervise seisukohalt. „Geneetilise leiuga mehed olid põdenud nooruses või varajases keskeas neli korda sagedamini vähki võrreldes Eesti meeste üldpopulatsiooniga. Seega on viljatuse põhjuse täpne molekulaarne diagnoos äärmiselt oluline, et pöörata nõustamisel, ravi- ja edasise jälgimise plaanis lisaks reproduktiivprobleemidele tähelepanu ka üldtervisega seotud riskidele.“

Teadustöö tulemused on leidnud kohest rakendust Tartu Ülikooli Kliinikumis, et parandada viljatuse personaliseeritud käsitlust. Alates 2022. aasta sügisest on kliinikumis kasutusel innovaatiline mehe viljatuse geenipaneeli analüüs.

Artikkel „Towards clinical exomes in diagnostics and management of male infertility“ ilmus ajakirjas The American Journal of Human Genetics.