Autor:
Kadri-Ann Mägi

Mihkel Tammo: suured asjad sünnivad eri tausta, kuid sarnaste väärtustega inimeste koostöös

Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust (EIK) asus 1. aprillist juhtima mitmekesise ettevõtlus- ja juhtimistaustaga Mihkel Tammo, kes on varem juhtinud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust. Missugune on olnud Tammo teekond praeguse ametikohani ning millised on tema tulevikuplaanid, uuris intervjuu käigus EIK-i kogukonna koordinaator Kadri-Ann Mägi. 

Räägi oma varasemast ettevõtlus- ja juhtimiskogemusest. Kas tuleb meelde mõni õppetund, mida endaga kaasas kannad?

Olen olnud juhtimise ja ettevõtlusega seotud ligi kümme aastat. Asusin üsna noorelt, 27-aastaselt juhtima tööstusettevõtet Estanc. Samast ajast olen nii juhatuse kui ka nõukogu tasemel olnud seotud teisegi meie perekonna tööstusettevõtte Tammeriga. Umbes viis aastat hiljem liikusin operatiivsest perekondlikust tegevusest edasi ning panin kaasasutaja ja visiooniloojana aluse liikumisele Rohetiiger, mille nõukogu liige olen tänini. Nägin, et meie riigis on vaja alustada arutelu kestlikkuse teemal, ning see viis mind EAS-i, kus juhtisin ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust – nagu nüüd ülikooliski.

Olen siiski tugevalt seotud tööstussektoriga, kus sain juhina viia ellu mitmesuguseid uuendusi. Olen tööstussektoris aidanud juurutada töötajat väärtustavat ja toetavat juhtimist ning püüelnud selle poole, et konkurentsimeelsus asenduks koostööd väärtustava hoiakuga. Sel moel oleme jõudnud suurte tööstuspartneriteni nii Aasias kui ka Lääne-Euroopas.

Juhina on olnud tähtis õppetund see, et pole vahet, kas töötad era- või avalikus sektoris, inimesed on igal pool ja alati inimesed. Nende oskusi saab arendada, aga katsed muuta iseloomu tavaliselt ei õnnestu. Seetõttu on väga oluline, et töötaksime koostöötahtelises tiimis. 

Millised on peamised ülesanded uuel ametikohal? 

EIK-i teenused on väga heal tasemel ja need arenevad loomulikul viisil pidevalt. Meil töötavad nii uusettevõtluse, ettevõtluskoostöö kui ka intellektuaalomandi kaitse professionaalid. Esimene märksõna, mida julgen pärast nii lühikest töötamist nimetada, on selgus. 

EIK-is peame väga selgelt kindlaks määrama protsessid, mis toovad meie tegevusele väärtust juurde, ja läbi mõtlema, millist väärtust millisele sihtrühmale pakkuda. Tunnen, et meie missioon ja kuvand tuleks tuua selgelt esile kõikide kasusaajate jaoks. Ülikool on juba iseenesest suur ja tugiüksusena kõikidele sobivate lahenduste leidmine on keerukas, aga EIK töötab ju veel ka ülikoolist väljaspool. Kui meie töös leidub hägu, siis on tähtis alustada just selle eemaldamisest.

Meie huvirühmade seas on näiteks sada suurimat innovatsioonivõimekat ettevõtet, keskmise suurusega ettevõtted, teadlased ja doktorandid. On hea, kui nad kõik teavad, mida ja miks me teeme. Peame valima selge keele ja sobiva sõnastuse, et mingit kindlat sihtrühma kõnetada.

Miks otsustasid tulla tööle Tartu Ülikooli?

Kahel põhjusel.

Esimeseks on õige ajastus. Usun, et ei piisa sellest, kui teha õigeid asju. Õigeid asju tuleb teha ka õigel ajal. Praegu on minu arvates ühiskonnas parim aeg teadusmahuka ettevõtluse arendamiseks ja poolte kokkutoomiseks.

Teiseks meeldib mulle teha tööd missioonitundega. Ettevõtlusjuhi ametikoht Tartu Ülikoolis pakub seda. Siin on piisavalt uudsust ja põnevust, kuid kokkupuutekohti minu varasema kogemusega on samuti palju. Suured asjad juhtuvad siis, kui eri tausta ja oskuste, kuid sarnaste väärtustega inimesed tulevad kokku ning teevad koostööd.

Tartu Ülikool on kahtlemata nii Eestis kui ka väljaspool Eestit kõrgelt hinnatud ülikool, kus tehakse tippteadust. Ettevõtlus ei võimalda arendada mitte ainult riigi majandust, vaid luua ka uusi teadmuspõhiseid tooteid, teenuseid, ja tehnoloogiaid, mis viivad ühiskonda õiges suunas edasi ja on vajalikud. See on eesmärk, mille nimel tahan töötada ja vaeva näha. 

Millised põhimõtted on sulle juhina kõige tähtsamad?

Olen alati oluliseks pidanud mõtteviisi, et inimesed ei ole lihtsalt ressurss. Selline oli suhtumine umbes 100 aastat tagasi, mil pandi alus teaduslikule juhtimisele, mille keskmes olid protsessid ja efektiivsus. Selle suuna vahest tuntuim esindaja Henry Ford küsis „Miks on nii, et iga kätepaariga tuleb kaasa ka mõtlev inimene?“(„Why is it that every time I ask for a pair of hands, they come with a brain attached?“). Juba alustava juhina leidsin, et Fordi suhtumine ei ole õige ning inimeste juhtimisel tuleb lähtuda sotsiaalsetest ja psühholoogilistest vajadustest. Juht peab looma kasvu ja arengut soosiva keskkonna, et tema tiimil oleks hea, sest ainult siis on töö rikastav osa meie elust. 

Töökeskkonnas peavad saama täidetud kolm olulist põhivajadust: tunda kaasatust ja kuuluvust, olla autonoomne ja areneda. Sealjuures ei pea areng tähendama ainult liikumist karjääriredelil, vaid ka edenemist inimesena ja võimalust end teostada. 

Usun praegu rohkem kui kunagi varem, et kui juht võimaldab töötajatel vahepeal rahulikult asjade üle järele mõelda, täituvad ka ühiselt seatud eesmärgid. Tänu sellele tunnevad inimesed rohkem vastutust oma töö eest ja näevad oma panuse väärtust.

Üks sinu südamelähedasi teemasid on kestlik areng. Kuidas oli noore juhina niigi konservatiivses tööstussektoris kestliku arengu teema tähtsusest kõneleda?

Hakkasin 2016. aastal rääkima kestlikust arengust, et luua sellega Estancile konkurentsieelist. See oli siis veel avalikkuse silmis tähtsusetu ja arusaamatu teema, eriti vanemate põlvkondade jaoks. Mulle öeldi, et õue vaadates ei nähta midagi halvasti olevat. Praeguseks on eitajaid jäänud väga väheseks, kuigi neid siiski leidub.

Nüüd on kestliku arengu tähtsus jõudnud tänu eestvedajatele massidesse. Tööstus on küll konservatiivne, aga riigi majanduse seisukohalt keskne sektor, sest suurem osa Eesti ekspordist pärineb teadupärast tööstusest. Kui viis aastat tagasi oleks saanud öelda, et tööstus peaks palju kiiremini tegutsema, siis praeguseks on enamik aru saanud, et see on oluline ja sellega tuleb tegeleda. Niisiis on nüüd gaas põhja vajutatud. Kindlasti on mitmesuguste õigusaktide vastuvõtmine sellele palju kaasa aidanud ja kõige kiirem on areng valdkondades, kus kestlikkuse tingivad turunõuded.

Millega sa veel tegeled ja mida oluliseks pead?

Minu jaoks on kõige tähtsamad minu pere ja juhitöö. Samuti väärtustan ühiskonda panustamist. Püüan jagada oma aega eesmärkide vahel, millesse usun.

Haridusvaldkonnas olen andnud juhtimisteemalisi loenguid üle viie aasta nii EBS-is kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis, samuti olen viimases majandusteaduskonna nõukoja liige. Olen pannud aluse Rocca al Mare Kooli vilistlaskogule ja nõustanud kooli mitmesugustes küsimustes.

Teadmussiirdes tegutsejana (ingl entrepreneur in residence) olen nõustanud Tartu Ülikooli teadlasi teadusmahuka ettevõtluse teekonnal. See on ilmselt ka põhjus, miks end uuel ametikohal hästi tunnen. Samuti olen olnud viis aastat Tehnopolis rohetehnoloogia ettevõtete võtmementor ja lisaks veel ligi kümne ettevõtte tippjuhi mentor.

Kaks aastat tagasi panin aluse perekonna varahaldusettevõttele (ingl family office) TIFC, tänu millele saan end pidada ka investoriks. Hiljuti alustasin tegevust Eesti esimese rohetehnoloogia fondi 2C Ventures nõunikuna. Tänu sellele olen saanud rohkesti praktilisi kogemusi ja puutunud kokku teadusmahukate ettevõtetega. See aitab mõista paljusid takistusi, mida teadlased peavad ettevõtlusega tegeledes ületama. 

main building with flags

Tasuta RKT koolitused

Tartu Ülikool juhib konverentsil Latitude59 tähelepanu süvatehnoloogiale

22.–24. mail tutvustavad Tallinnas iduettevõtete ja tehnoloogiakonverentsil Latitude 59 oma tegemisi Tartu Ülikoolist võrsunud teadusmahukad ettevõtted ning toimuvad arutelud süvatehnoloogia tuleviku üle.
Jaapani Yamaguchi Ülikooli ja linna esindus Tartu Ülikoolis

Tartu Ülikooli külastasid Jaapani Yamaguchi Ülikooli ja linna esindajad