Miina Norvik: oma keel annab iseolemise

Ehkki eestlased muretsevad sageli nii oma väljendusoskuse kui ka eesti keele tuleviku pärast, on eestlastel paljugi, mille üle uhkust tunda ja kõnelejaskonna suuruse asemel loevad inimeste hoiakud, kirjutab Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik Novaatori arvamusartiklis.

Eestlane on teada-tuntud muretseja. Vahel muretseb eestlane isegi selle pärast, kas emakeel ikka tuleb õigesti välja. Olen kuulnud lauset, et inglise keel on lihtsam, kuna ei tundu olevat nii palju reegleid. On olnud ka kurtmist, et eesti keeles ei saa kõike väljendada. Sageli on aga põhjuseks soov otsida täpset vastet võõrkeelsele väljendile, mõtlemata sellele, et sama mõtet võidakse eesti keeles väljendada hoopis teisel viisil.

Mis aga oleks, kui muretsemise ja raskuste rõhutamise asemel räägiks rohkem sellest, mille üle uhkust tunda? Meil on ette näidata 500-aastane kirjakeel, piirkondlikud keeled, emakeelne kõrgharidus, eestikeelse keeletehnoloogia edusammud.

Seda ei tohiks unustaks seda rääkida ka lastele. Meenub kord, kui käisime kolleegiga koolis esinemas ning selgitasime algklassiõpilastele, et eesti keel oma ühemiljonilise kõnelejaskonnaga kuulub 5% maailma enim kõneldud keele hulka. Nii mõnegi lapse silmad lõid särama ning kõlas "Vau!". Tundus, et olime ühe hetkega tõstnud eesti keele väärtust nende silmis.

Miks see on oluline? Kui tunneme uhkust oma keele üle, peame seda väärtuslikuks, siis tahame seda hoida ja lastele edasi anda. Siis soovime, et linnaruumis, aga ka toote etiketil vaataks kõigepealt vastu eesti keel ja alles siis teised keeled. Siis näeme vaeva selle nimel, et keel püsiks erinevates kasutusvaldkondades. Kui eesti keele võõrkeelena õppija tunnetab, et eestlane ise oma keelt väärtustab, sel on kasutusvaldkondi, ning eestlane ikka laseb välismaalasel keelt harjutada, siis on ka motivatsiooni õppida.

Kõnelejaskonna suurus ei loe, hoiakud loevad! Toon veel ühe näite. Üks tuttav Indiast tegi rahvusvahelisel emakeelepäeval Facebooki postituse, milles kirjutas, et ei oska end väljendada oma emakeeles ehk kannada keeles. Nimelt kui tema väike oli, polnud see keel moes. Mis te arvate, mitu rääkijat Indias kõneldaval kannada keelel on? 44 miljonit.

Mõelgem, mida saab teha igaüks meist, et eesti keel oleks moes nii praegu kui tulevikus? Oma keel annab meile iseolemise ja hoiab meid lahustumast teiste rahvaste sekka.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga koostöös valminud vaheklipp üheteistkümnendal Eesti Teadusagentuuri korraldataval teaduspoliitika konverentsil „Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“ Riigikogus 16. oktoobril 2024. Emakeele väärtustamisest ja olulisusest räägib Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik.

Vaata ka