Autor:
Andres Tennus

Milda Kurpniece kaitseb doktoritööd „The Livonian Jussive in the context of the Central Baltic Area“

20. detsembril 2023 kell 12.15 kaitseb Milda Kurpniece läänemeresoome keelte erialal doktoritööd The Livonian Jussive in the Context of the Central Baltic Area („Liivi jussiiv Kesk-Balti areaalis“).

Juhendajad:
professor Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikool
Miina Norvik, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Axel Holvoet, Vilniuse Ülikool

Kokkuvõte

Eesti ja liivi keelel on palju ühist, üks nendest sarnasustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõudmiste jms väljendamiseks: jussiiv ehk möönev kõneviis. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identsed, näiteks „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, on eesti ja liivi jussiivi vahel siiski nii mõnigi erinevus. Esiteks muutub liivi möönev kõneviis arvus, näiteks „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele kasutatakse liivi jussiivi peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“. Näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti kasutatakse erinevalt eesti keelest liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis.

Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove ja möönduseid, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks nii: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles saab sidesõna „et“ asemel kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti kui eesti keele kasutusega.

Liivi keele jussiiv on eriline ka seetõttu, et kõiki liivi jussiivi isikuvorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk liivi jussiiviga saab väljendada nii käsku, otstarvet kui ka küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks ja teiselt poolt unikaalseks.

Kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98114274382?pwd=MStrOXdObDArQk14NVRPTFJ6cDdzZz09 (kohtumise ID: 981 1427 4382, pääsukood: 779797).

Rahatagavara

Mees tunneb end sama varapagasiga kindlamalt kui naine

Doktoritöö

Liis Ermus kaitseb doktoritööd „The phonetic variation of plosives in Estonian“

Ruumiandmed

Geoinformaatikahuvilised arutlevad Tartus vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara laiema kasutuse üle