Autor:
Ermo Leuska

Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktoriks valiti taas professor Maia Kivisaar

7. novembril valis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) nõukogu aastateks 2023–2026 instituudi direktoriks taas mikroobigeneetika professori Maia Kivisaare.

Maia Kivisaar on TÜMRI-s töötanud alates selle loomisest ja on viimased kolm aastat töötanud direktorina. 2008. aastal valiti ta mikroobigeneetika professoriks. Aastatel 2012–2020 oli ta Tartu Ülikooli senati liige.

Professor Kivisaar uurib oma teadustöös mutatsioonide tekkemehhanisme bakterites. Osa praegusest uurimistööst on seotud ka bakterite transkriptsiooni regulatsiooni mehhanismidega stressitingimustes.

Direktori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2024.

Image
Maia Kivisaar
Maia Kivisaar (autor: Andres Tennus)

Kui vaatad tagasi lõppevale ametiajale direktorina, kuidas see on Sulle meelde jäänud?

Minu jaoks oli see paljude avastuste periood. Ettekujutus, mismoodi instituudi juhtimine võiks välja näha, oli mul ka enne olemas, kuna olen tegutsenud aastaid ülikooli otsustuskogudes. Kolm aastat tagasi molekulaar- ja rakubioloogia instituuti juhtima asudes kogesin aga ka palju uut. Oli ääretult positiivne näha, kui palju on tegelikult inimesi, kes aitavad iga päev instituudi tööd korraldada. Juhtimine hõlmab tegelikult koostööd väga paljudega. Tänu sellele kogemusele õppisin oma kolleege varasemast tunduvalt rohkem tundma. Minu meelest ei saa direktor üksinda instituuti juhtida. See on ikkagi koostöö nii tugitöötajatega, teadurite kui ka õppejõududega.

Ametiaja algusest mäletan ma eelkõige võidujooksu ajaga, kuna see oli koroona periood. Eelistan alati inimestega näost näkku suhelda, kuid toona olid pidevalt õhus küsimused, kas ja millal tulevad jälle uued piirangud või täielik lock-down. Sel ajal häiris mind väga, et ma ei saanud inimestega nii palju suhelda, kui oleks tahtnud.

Viimaste aastate kriisid – alguses koroona ja seejärel Ukraina sõda – on mõjutanud seda, mismoodi korraldada instituudi tööd nendes olukordades ning kuidas luua kõigest hoolimata positiivne töökeskkond.

Millised on Su ootused järgmisele kolmele aastale?

Instituuti võiks tulla rohkem inimesi tagasi. Meie instituut on tegelikult suutnud aastate jooksul säilitada enam-vähem sama arvu töötajaid, kuigi siit liiguvad inimesed edasi teistesse instituutidesse ja eraettevõtetesse. Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi üks põhifookus on lisaks tipptasemel alusteaduslikele uuringutele ka õppetöö ning pea kõik meie töötajad on õppetööga seotud. Mida rohkem on inimesi, seda ühtlasemalt saaks ka näiteks õppetööd inimeste vahel jaotada.

Suurem eesmärk on loomulikult see, et keskkond oleks atraktiivne ja meile tuleks tagasi noori inimesi, kes tagaksid nii teadus- kui ka õppetöö järjepidevuse. Järelkasvu mõttes on oluline, et tudengeid jätkuks ja juba esimesest kursusest saadik oleksid nad valmis meie laboritega ühinema. Ainult siis saavad neist võib-olla tulevikus meie kolleegid, kui me ise neid kasvatame. Lisaks töötajaskonna suurenemisele on tähtis arendada sidemeid teiste Eesti ja välismaiste teaduslaboritega. Samuti tuleb edendada koostööd Eesti ettevõtetega, kuna seda ootab ühiskond ja ka rahastusskeemid on suunatud rohkemale ettevõtluskoostööle.

Kindlasti ei soovi ma järgmisel kolmel aastal teha kannapööret senises juhtimises. Meile on ka edaspidi oluline, et suudaksime teha tipptasemel teadustööd ja korraldada samal ajal väga heal tasemel teaduspõhist õppetööd. Soovin, et õppetöö muutuks tudengitele atraktiivsemaks ning leitaks, et meie instituut on suurepärane koht, kus töötada ja õpetada.

Järelkasvu mõttes on oluline, et tudengeid jätkuks ja juba esimesest kursusest saadik oleksid nad valmis meie laboritega ühinema. Ainult siis saavad neist võib-olla tulevikus meie kolleegid, kui me ise neid kasvatame.

professor Maia Kivisaar, TÜMRI direktor

Milline on Sinu prioriteet direktorina?

Prioriteet on kolleegide kaasamine instituudi juhtimisse. Oluline on meie-tunne – see on meie instituut, meie teeme koos, me arutame omavahel. Ma ei taha, et võõranduksime või jääksime oma muredega üksi. Me kõik ühiselt panustame instituudi arengusse. Annan endast parima, et see sõnum jõuaks kõikide töötajateni.

Oled olnud TÜMRI-ga seotud algusest saadik. Mis motiveerib Sind siin majas tegutsema, et võtad teist ametiaega järjest selle vastutusrikka rolli?

Jäin pärast lõpetamist Tartu Ülikooli edasi, kuna olin juba tudengina väga pühendunud teadustööle ja ülikoolis oli võimalik teadustööga jätkata. See huvitab mind endiselt, kuigi aega selleks on jäänud vähem, sest haldustööd on tulnud kõvasti juurde. Mind on Tartu Ülikoolis hoidnud ikkagi keskkond – akadeemiline vabadus.

Oma karjääri jooksul on mulle lisandunud järk-järgult erinevaid juhtimisülesandeid. Mind on valitud mitmesse otsustuskogusse teaduskonnas ja hiljem valdkonnas. Seejärel olin peaaegu üheksa aastat ülikooli senati liige, mis oli väga kasulik kogemus nägemaks, mismoodi ülikool laiemalt toimib. See oli ka üks põhjus, miks söandasin kolm aastat tagasi instituudi direktoriks kandideerida. Töö ülikooli senatis võimaldas luua ka rohkem kontakte.

Tagasi vaadates on viimased kolm aastat läinud väga kiiresti. Nüüd uuesti kandideerides oli mul juba mõningane kogemus instituudi juhtimisest olemas.

Lisaks direktorikohustustele ja teadustööle annad Sa loenguid ja osaled õppetöös. Mis hoiab Sind õppetöö juures?

Professorina ongi üks minu kohustus teha õppetööd. Meil on peaaegu kõik inimesed õppetööga hõivatud. Kui sooviksin tulevikus oma õppetöökoormust vähendada, siis tuleks enne lahendada küsimus, kellele see töö edasi anda. Siit jõuame järelkasvu teemani tagasi.

Tegelikult ma ei tahakski veel õppetööst kaugeneda. Väga tore on üliõpilastega kokku saada. Lisaks õpin ma tudengeid õpetades ka ise. Teadustöös tegelen enamasti ühe kitsa teemaga, kuid õppejõuna käsitlen märksa laiemat valdkonda. Näiteks moodustab minu uurimisteema –bakterite muteerumine ja evolutsioneerumine – ainult väga väikese osa geneetikast, mida tudengitele õpetan. Ülikoolis õpetamine annab laiema silmaringi ja sunnib mind end kursis hoidma uute teadussaavutustega ka minu enda uurimisvaldkonnast väljaspool.


 

Tartu Ülikoolis õpetab professor Maia Kivisaar bakalaureusetudengitele laiapõhjalisi alusõppeaineid „Geneetika I“ ja „Geneetika II“ ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele spetsiifilisemat erialaainet „Mikroobsete protsesside molekulaarsed mehhanismid ja rakendused“.

Maia Kivisaare CV Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
sinisel taustal liivakell ja laud

Üks hetk päevast jäi puudu? Ajajuhtimisest 7 minutiga

Renar Kihho

Renar Kihho: imetlen inimesi, kes tahavad, et maailm oleks parem paik kõigile