Nobeli füüsikaauhinna laureaatide ja Tartu observatooriumi teadustööl on märkimisväärne ühisosa

Tänavuse Nobeli füüsikaauhinna pälvisid James Peebles ning Michel G. E. Mayor ja Didier Queloz, kelle saavutused kosmoloogias ja tähefüüsikas on aidanud mõista universumi arengut ja Maa asukohta kosmoses. Laureaatide saavutused on pannud aluse ka suurele osale Tartu observatooriumi teadustööst.

Poole preemiast sai Princetoni Ülikooli emeriitprofessor James Peebles, kes arendas füüsikalise kosmoloogia teoreetilist raamistikku. Peebles lõi universumi käsitlemiseks teoreetilise mudeli, mis suutis kirjeldada universumi kui terviku arenemist alates Suurest Paugust kuni tänapäevani.

Tartu observatooriumi vanemteadur akadeemik Enn Saar sõnas, et Peebles on välja töötanud kõige tähtsamad matemaatilised tööriistad, mida universumi struktuuri uurimiseks kasutatakse. „Ilma nende tööriistadeta ei toimuks praegu Tõraveres kosmoloogiauuringuid.“

Väljaspool Päikesesüsteemi paiknevad planeedid

Teine osa auhinnast läks jagamisele Genfi Ülikooli professorite Michel G. E. Mayori ja Didier Queloze vahel. Mayor ja Queloz avastasid 1995. aastal esimese sellise eksoplaneedi (planeedi, mis paikneb väljaspool Päikesesüsteemi), mis tiirleb Päikese-sarnase tähe ümber. Pegasuse tähtkujus paiknevale planeedile pandi nimi 51 Pegasi b. Planeet on umbes sama suur kui Jupiter.

Tartu ülikooli Tartu observatoorium tegeleb eksoplaneetide uurimisega „ARIELi“ missiooni raames. ARIEL on kosmoseteleskoop, millega saab uurida eksoplaneetide koostist, põhiliselt atmosfääri, erinevates lainepikkusevahemikes. Missiooni eesmärk on paremini mõista, kuidas planeedisüsteemid moodustuvad.

„ARIELi“ missiooni konsortsiumi liige, observatooriumi vanemteadur Mihkel Pajusalu sõnas, et eestlased hakkavad missioonis tõenäoliselt maapealsete teleskoopidega tähti karakteriseerima ja neid ümbritsevate eksoplaneetide orbiitide parameetreid määrama. „See on oluline, et ennustada, millal täpselt planeet tulevikus tähe ja ARIELi vahele sattuma peaks.“

Komeedikaamera arendajad

Taevakehadega, mida ei ole mõjutanud Päikesesüsteem, tegelevad observatooriumi teadlased ka „Komeedipüüduri“ (Comet Interceptor) missioonis. „Komeedipüüduri eesmärk on mööda lennata kas komeedist, mida ei ole mõjutanud Päikesesüsteemi moodustumise ajad, või – kui eriti peaks vedama – teisest planeedisüsteemist pärit komeedist või asteroidist,“ lausus Pajusalu. Viimaseid on küll leitud, kuid nende hulgast on missiooni parameetritega sobiva leidmine Pajusalu sõnul keerukam. Eestlased arendavad missiooni käigus koos Soome teadlastega kaamera, mis komeedist või teisest planeedisüsteemist pärit objektist võimalikult lähedalt pilti teeks.

Lähikuudel algab Tartu observatooriumis ka teadustöö planeetide ja Päikesesüsteemi tekkimisest. See suurendab observatooriumi panust „ARIELi“ ja „Komeedipüüduri“ missioonides veelgi.

Et Nobeli auhinna laureaatide saavutusi ja observatooriumi nendega seotud teadustööd rohkem avada, korraldab Tartu Ülikooli Tartu observatoorium neljapäeval, 17. oktoobril kell 16.15 Physicumis seminari. Ettekandeid on nii eesti kui ka inglise keeles.