Autor:
Pexels.com

Õhusaaste vähenemine tumendab pilvi

Inimeste õhkupaisatud saasteosakesed on muutnud ajalooliselt pilvi heledamaks ja suurendanud sellega kosmosesse tagasi peegelduva päikesekiirguse hulka. Puhtam keskkond võib seeläbi lähikümnenditel üleilmset soojenemist kiirendada. Vaata lähemalt saatest „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ ja loe Novaatorist.

Teiste seas uurivad õhusaaste mõju ulatust Tartu Ülikooli kliimafüüsikud. „See, kui tugev on kasvuhoonegaaside soojendav mõju kliimale, on väga hästi teada, aga kuivõrd õhusaaste osakesed jahutavad kliimat, see on teada ligikaudselt,“ nentis Jorma Rahu, Tartu Ülikooli kliimafüüsika spetsialist.

Mehhanism ise on sirgjooneline. „Aerosoolse saaste tõttu jaguneb veeaur pilves palju rohkemate osakeste vahel ära ja pilvepiisad on palju pisemad. Kui pilvepiisad on pisemad, muutub see pilv heledamaks,“ selgitas Rahu. Mida heledam on aga pilv, seda rohkem peegeldab see päikesekiirgust kosmosesse tagasi.

Tartu Ülikooli teadlaste seniste uuringute kohaselt on vähendanud inimtekkeline saaste vähendanud üleilmset temperatuuritõusu umbes poole kraadi võrra. Teisisõnu oleks olnud ilma selleta praeguseks nähtud soojenemine umbes kolmandiku võrra suurem.

Võtmerolli mängivad taoliste teadustööde juures satelliidiandmed. Neilt võib muu hulgas hästi näha, kuidas suuremate tehaste ja laevateede ümbruses kipuvad olema pilved heledamad.

Küsimusi aga jagub. „Kõik ülejäänu, mis hakkab näiteks pilvede hulga ja paksusega juhtuma, kui pilvepiisad on väiksemad, on küllaltki ebaselge,“ tõdes Velle Toll, Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor.

„Individuaalsetes pilvedes võivad toimuda dramaatilised muutused. Mõned pilved aurustuvad peaaegu ära, teised muutuvad mitu korda paksemaks. Kuna need muutused toimuvad mõlemas suunas suhteliselt võrdsel määral, on keskmine muutus nullilähedane,“ lisas Heido Trofimov, Tartu Ülikooli kliimafüüsika teadur. Seega pole saastunud pilved töörühma hinnangul vastupidiselt varem arvatule saastumata pilvedest keskmiselt paksemad.

Trofimov lisas, et tulevikus võib pilvede jahutav mõju kahaneda. „Õhusaaste jahutav mõju on ajas kahanev, sest õhusaaste ise on kahanev suurus. Piirame seda üha tõhusamalt. Selles mõttes õhusaastest tulenev kasvuhoonegaaside soojendavat mõju tasakaalustav mõju pigem ajas väheneb,“ selgitas teadur.

Kokkuvõtlikult võimaldavad tulemused koostada aga usaldusväärsemaid kliimaprojektsioone. Need omakorda on kliimamuutuste leevendamise ja nende kohanemise teaduslikuks aluseks. „Viimase kümne aastaga on kliimaprognoosid muutunud poole täpsemaks. ÜRO kliimapaneel kogub värskeid teadustulemusi pidevalt inimtegevuse kliimamõju kohta. Nendes täpsemates prognoosides on arvesse võetud ka meie tulemusi ja oleme saanud panustada,“ kinnitas Toll.

Professor Ülo Mander

Ülo Mander valiti globaalmuutuste akadeemikuks

täis kirjutatud vihik laual

Tartu Ülikooli keeleteadus on maailma 200 parima hulgas

Rahvusvaheline Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents 07.-11.05.2024

Tartu Ülikoolis toimub Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents