Paarkümmend kliimamuutustega seotud terminit said eestikeelse vaste
Äsja kaitstud magistritöö aitab luua kliimamuutuste vallas mõtteselgust, mõista kliimaprobleeme paremini ja soodustada nende lahendamist. Näiteks on mõisted kasvuhoonegaaside heite vähendamise arutelus väga hajusad ja neid tähistavaid termineid mõistetakse erinevalt. Vale terminikasutus võib aga mõjuda poliitiliselt uinutavalt ja luua illusiooni, et tehakse tegelikkusest rohkem, kirjutab Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühisõppekava magistrant Mariliis Kolk.
Mitmetahuliste kliimaprobleemide lahendamiseks tuleb mõistagi teha kõiksugu loodus- ja täppisteaduslikku tööd, aga ükski neist pingutustest ei saaks teoks, kui meil poleks keelt, mille abil oma teadmisi üksteisega jagada. Lisaks peab kliimamuutustest ja nende tagajärgedest aru saama ka avalikkus, sest kliimakriisi kulgemine sõltub eelkõige poliitilistest otsustest. Keelt nähakse keskkonnariskide maandamisel järjest olulisema tööriistana ja on leitud, et teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest probleemidest on tugevas seoses teadlikkusega sellealasest oskussõnavarast.
Kuna suurem osa teaduspublikatsioonidest ja kliimaaruteludest on inglise keeles, tekib meile oma, tunnetuskeelne oskussõnavara teatava viibega. Poleks kliimakriis nii pakiline, võiks ehk keele loomuliku arengu ja oskussõnade iseilmumisega leppidagi. Probleemi iseloomu arvestades tuleb aga selle kujunemist teadlikult veidi tagant utsitada. Seda teevad Eestis mitu terminikomisjoni, aga paraku ei ole võimalik teaduse ja poliitika arengu ning uute mõistete tekkimisega täies mahus sammu pidada.
Kõige ilusam tööst välja koorunud termin: mereleitsak
Töös püüan näitlikustada, kuidas ühe hea termini loomine käia võiks. Peale kliimamuutuste ja kestliku arenguga seotud terminite sobib samamoodi tegutseda ka teiste erialade oskussõnavaraga, kasvõi ühe mõiste ja termini kaupa. Kõige tähtsam on omavahel suhelda: minu töös said sõna teadlased, keskkonnaühenduste ja avaliku sektori esindajad ning ajakirjanikud. Kõigil neil on keelekasutusele ja mõistete tähendusväljale oma, arusaamist rikastav vaatenurk, mille jagamine parandab kommunikatsiooni.
Väärtusliku tulemusena kerkisid küsitlustest ja aruteludest esile ka hulk sünonüüme, mida vabamas kontekstis (sh õpetamiseks) terminite kõrval kasutada.
Magistritöös välja pakutud terminid tähestikujärjekorras
| eesti keeles | inglise keeles | selgitus |
|---|---|---|
| atmosfääri soojusvastus | climate sensitivity | Maa aastase keskmise maapinnalähedase temperatuuri muutus vastusena muutusele atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioonis või vastusena muule kiirgusmõjule |
| ebakohanemine | maladaptation | kliimamuutustega kohanemise tegevus, mis võib võimendada kliimamuutustega seotud negatiivseid mõjusid, nt suurendada kasvuhoonegaaside heidet, ahendada kohanemisvõimet või inimeste heaolu praegu või tulevikus; tavaliselt pole negatiivne mõju sihilik |
| haavatavus kliimamuutuste suhtes | climate vulnerability | mingi üksuse või süsteemi (nt kogukond, ühiskond, riik, ökosüsteem) suur vastuvõtlikkus kliimamuutuste negatiivsetele mõjudele või suutmatus nendega toime tulla |
| heitestsenaarium | emissions scenario | tõenäosuslik hinnang kiirguslikult aktiivsete ainete (nt kasvuhoonegaasid, aerosoolid) heitkogustele ja nende võimalikule muutumisele tulevikus, sh arvestatakse inimese põhjustatud albeedot mõjutavate maakasutuse muutustega; sageli kasutatakse seda kliimaprojektsioonide arvutamiseks |
| ilmastikuäärmus | climate extreme | olukord, mil ilma- või ilmastikumuutuja väärtus on vaadeldud väärtuste skaalal väga suur või väike. Ekstreemse ilma tunnused võivad absoluutses mõttes kohati erineda. Kui äärmuslik ilmanähtus püsib mõnda aega, näiteks terve aastaaja, võib selle liigitada äärmuslikuks ilmastikunähtuseks, eriti juhul, kui selle ajaperioodi keskmine väärtus (nt kõrge temperatuur, põud, väga palju sademeid) on ka ise äärmuslik. Lihtsuse huvides nimetatakse nii äärmuslikke ilma- kui ilmastikusündmusi kokkuvõtva terminiga ilmastikuäärmusteks |
| kiirgussund | radiative forcing | kiirgusvoo netomuutus (W/m2) atmosfääri ülaosas või tropopausis, mille on põhjustanud mingi kindel kliimat muutev tegur (nt kasvuhoonegaasid, aerosoolid) |
| kliimakahju hüvitis | climate reparations | majanduslik kompensatsioon kliimamuutustest põhjustatud kahjude eest |
| kliimameetmed | climate action | jõupingutused, millega võideldakse kliimamuutuste ja nende mõju vastu |
| kliimaprognoos | climate prognosis, climate prediction, climate forecast | ennustus kindla piirkonna tulevase kliima kohta; ei sõltu kliimastsenaariumitest |
| kliimaprojektsioon | climate projection | kliimamudeli abil simuleeritud kliimasüsteemi vastus kindlale kasvuhoonegaaside ja aerosoolide heitkoguste tekitamise stsenaariumile ühiskonnas; kliimaprognoosidest eristab kliimaprojektsioone nende sõltuvus kliimastsenaariumitest |
| kliimariskirühmad | most affected people and areas | inimgrupid ja kogukonnad, mida kliimamuutused ebaproportsionaalselt palju mõjutavad (nt naised, põlisrahvad, rassilised ja seksuaalvähemused, noored, vanemad inimesed, vaesemad inimesed, lõunapoolkera riigid) |
| kliimastsenaarium | climate scenario | sidusatel ja järjekindlatel eeldustel (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus) põhinev kirjeldus tuleviku arengute kohta, mis võivad mõjutada kliimat; eristatakse kontsentratsioonistsenaariumit, heitestsenaariumit, leevendamise stsenaariumit, sotsiaal-majanduslikku stsenaariumit ja lähtestsenaariumit |
| kliimaõiglus | climate justice | kontseptsioon, mille alusel käsitletakse globaalset soojenemist eetilise ja poliitilise küsimusena ning analüüsitakse, kuidas on globaalse soojenemise põhjused ja mõjud seotud õigluse, eelkõige keskkonna- ja sotsiaalse õiglusega |
| klimaatiline mõjur | climatic driver | muutuv tegur kliimasüsteemis, mis mõjutab osa ühiskonnast või looduslikust süsteemist |
| kontsentratsioonistsenaarium | concentrations scenario | tõenäosuslik hinnang kiirguslikult aktiivsete ainete (nt kasvuhoonegaasid, aerosoolid, troposfääri osoon) kontsentratsioonile atmosfääris ja selle võimalikule muutumisele tulevikus, sh arvestatakse inimese põhjustatud albeedot mõjutavate maakasutuse muutustega; sageli kasutatakse seda kliimaprojektsioonide arvutamiseks |
| leevendamise stsenaarium | mitigation scenario | tõenäosuslik hinnang, kuidas kliimasüsteem vastab kliimamuutuste leevendamise meetmetele |
| lähtestsenaarium | baseline scenario, reference scenario | kliimastsenaarium, mida kasutatakse kahe või enama kliimastsenaariumi võrdlemiseks |
| mereleitsak | marine heatwave | periood, mil mere pinnalähedane temperatuur (1 mm – 20 m allapoole merepinda) püsib vähemalt viie päeva kuni kuude jooksul 90. protsentiilis kindla piirkonna ja aastaaja tavalisest temperatuurikeskmisest; baastasemena kasutatakse nii 30-aastast kui pikemat ajaloolist keskmist |
| mitte-klimaatiline mõjur | non-climatic driver | tegur või protsess väljaspool kliimasüsteemi, mis mõjutab ühiskonda või looduslikku süsteemi |
| kliima murdepunkt | tipping point | määrav lävend, mille ületamisel kliimasüsteem jäädavalt muutub ega naase endisesse olekusse ka siis, kui muutuse põhjustaja (nt kasvuhoonegaasid) kõrvaldada |
| põhjuslikkuse hindamine | attribution | protsess, milles hinnatakse mitme põhjusliku teguri suhtelist panust muutusesse või sündmusesse koos statistilise usaldusvahemikuga |
| põlenguohtlik ilm | fire weather | ilm, mille elemendid, sh õhutemperatuur, mulla- ja õhuniiskus ning tuul soodustavad maastikupõlengute puhkemist ja püsimist; ei hõlma põleva materjali olemasolu või puudumist |
| põllumajandusele ebasoodsad ilmastikuolud | adverse climatic event | loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, mis tekitavad kahjusid põllumajanduses |
| rohetaaste | green recovery | taastestrateegia, milles pannakse rõhku keskkonnahoidlikele investeeringutele, mis aitavad kliimamuutustega võidelda ja tugevdavad samal ajal majandust |
| sotsiaal-majanduslik stsenaarium | socio-economic scenario | kliimastsenaarium, mis kirjeldab inimpopulatsiooni, sisemajandusliku kogutoodangu ja teiste asjakohaste sotsiaal-majanduslike näitajate tõenäolist muutumist ja arengut tulevikus |
| õiglane kliimavastutus | climate equity | riikide ja kogukondade võrdne võimalus ja õigus arengule ja vaesuse kaotamisele, mis kätkeb proportsionaalset vastutust kliimamuutuste tekitamise, leevendamise ja nendega kohanemise ees |
| äärmuslik ilmanähtus | extreme weather event | ilmanähtus, mille näitaja (temperatuur, sademed vm), on vaadeldud ajaloolise keskmisega võrreldes väga suur või väike |
Magistritöös leitud üldkeele sõnad
| eesti keeles | inglise keeles | selgitus |
|---|---|---|
| kliimahooletus | climate inaction | kliimameetmete puudumine |
| kliimakaos | climate disruption | laiaulatuslike ja laastavate muutuste kogum maakera kliimas, mille Maa atmosfääri koostise muutmise kaudu otseselt või kaudselt põhjustab inimtegevus ning mis ilmnevad lisaks kliima looduslikule varieerumisele võrreldavatel ajaperioodidel; mõjutab loodust ja inimühiskonda suurel määral |
