Autor:
Kristel Kattel

JÄRELVAATA: rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm räägib inauguratsiooniloengul polümeermaterjalide eripäradest

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“.

Võib liialdamata öelda, et kõik inimesed kasutavad iga päev polümeermaterjale. „Väga suured molekulid, osalise kristallilisuse tõttu kergesti deformeeritav struktuur ning varieeruvad füüsikalised ja keemilised omadused teevad polümeeridest aineklassi, milleta me läbi ei saa. Viimased 70 aastat on sünteetilised polümeerid asendanud paljusid teisi materjale meie igapäevaelus,“ rääkis Tamm.

Elame plastiajastul: kõigest seitsme aastakümnega on maailma plastitoodang jõudnud nullist poole miljardi tonnini aastas. Enamik meist on kuulnud plastisaarestikest ookeanides, mikroplastist keskkonnas ja meie endi organismis ning Euroopa Liidu juba kehtivatest ja tulevastest piirangutest seoses plastist toodete kasutamisega. „Tänapäeval otsime aina enam kestlikke lahendusi looduslike polümeeride, näiteks tselluloosi laiemaks kasutamiseks,“ lisas professor.

Polümeermaterjale on inimene kasutanud aastatuhandeid ja ta leiutab järjest uusi. Mõni neist juhib elektrit ja reageerib ümbritsevale keskkonnale, teine laguneb looduses kiiresti ja jälgi jätmata ning kolmas kannatab üsna ekstreemseid tingimusi. Kas saaksime hakkama ilma polümeerideta? Kuidas me teame, et mõni plast laguneb looduses 300 ja mõni 3000 aastat? Mil viisil reageerib plastiuputusele loodus ja mis võimalused on vähendada plastijäätmete teket?

Inauguratsiooniloengul räägib Tarmo Tamm polümeermaterjalide eripärast, nende suhestumisest loodusega ning nende kasutusvõimalustest praegu ja tulevikus. Ta tõdeb, et plastijäätmeid on küll kõikjal, kuid loodusel on tohutu kohanemisvõime. „Avaldatud on esimesed publikatsioonid, kus kirjeldatakse meie tüüpilistest pakendiplastidest toituvaid mikroorganisme,“ sõnas Tamm.

Leidub ka plaste, mis võimaldavad valmistada „elusaid materjale“, mille abil võiksid paljud keemiatööstuse protsessid tulevikus toimuda bioreaktorites – kestlikumalt ja tõhusamalt. „Ainult elusorganismide ja polümeeride vastastikmõju parem mõistmine aitab meil luua keskkonnahoidlikke materjale,“ selgitas professor. 

Tarmo Tamm on lõpetanud nii bakalaureuse- (1996) kui ka magistriõpingud (1998) Tartu Ülikoolis keemia erialal. 2003. aastal kaitses ta samal erialal doktoriväitekirja „Polüpürrooli kvantkeemiline modelleerimine“. Ta on ennast täiendanud Florida Ülikoolis, samuti töötanud Tartu Ülikooli eri instituutides ning mitmes Eesti ettevõttes, näiteks Molcode AS-is ja Genecode AS-is. Alates 2007. aastast töötab ta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis, kus juhib rakendusliku materjaliteaduse töörühma, mille teadus- ja arendustöö keskmes on uute materjalide ja tehnoloogiate arendamine Eesti ettevõtetele. Lisaks oma tööle aktiivse õppejõu, tehnika ja tehnoloogia doktoriprogrammi juhi ning materjaliteaduse programminõukogu liikmena peab Tarmo Tamm väga oluliseks materjaliteadusliku hariduse arendamist Tartu Ülikoolis.

Kõik huvilised on oodatud!
Loeng on vaadatav videoportaalis UTTV.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!

Kati Kärberg kaitseb doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“

6. detsembril 2024 kell 15.00 kaitseb Kati Kärberg oma doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“ („Subkliinilist ateroskleroosi ennustavad tegurid ja markerid 2. tüüpi diabeediga haigetel“).

Kätlin Anni kaitseb doktoritööd „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“

17. detsembril kell 14.15 kaitseb Kätlin Anni psühholoogia erialal doktoritööd „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“ („Intelligentsus, isiksuseomadused ja sotsiaalmajanduslikud tulemused Eestis“).
Sarnaselt hobusetõugudele sobivad mõned pärmiliigid ja selle tüved teatud ülesannete täitmiseks teistest paremini. Autor/allikas: Maarja Liiv/Tartu Ülikool

Uudne meetod aitab leida kohalikust pärmirikkusest parimad töörügajad