Rebeka Põldsam kaitseb doktoritööd „“Why are we still abnormal?!” History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia“

11. detsembril kell 15.00 kaitseb Rebeka Põldsam etnoloogia erialal doktoritööd „“Why are we still abnormal?!” History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia“ („„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“).

Juhendajad:

professor Ene Kõresaar, Tartu Ülikool
professor Raili Marling, Tartu Ülikool

Oponendid:

Tuula Juvonen, Tampere Ülikool
Andrés Brink Pinto, Lundi Ülikool

Kokkuvõte

Doktoritöös uurin, kuidas on möödunud saja aasta jooksul Eestis kujutatud seksuaalseid ja soolisi norme. Uurisin, kuidas kujutati avalikkuses (meedias, seadustes ja seksuaalkasvatuses) seksuaal- ja soovähemusrühmi. Lisaks avalikes materjalides levinud kujutamisviisile uurisin inimeste isiklikke kogemusi, mis on talletatud mitmesugustesse arhiivimaterjalidesse, intervjuudesse, memuaaridesse ja osalusvaatluste märkmetesse. Iga artiklit raamistab üks uuritav periood, kus keskendun domineerivate diskursuste välja joonistamisele, vastavalt sellele, kuidas on kujutatud seksuaalsete ja sooliste normidega vastuolus olevaid inimesi sõdadevahelises Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis, taasiseseisvusajal ning 21. sajandil.

Toetudes feministliku teoreetiku Karen Baradi agentse realismi analüüsisüsteemile, pakun doktoritöös välja analüüsimudeli, mille abil kõrvutada avalikke diskursuseid ja isiklikke lugusid, neid üksteise kaudu lugeda ja tähenduste võrgustikuna seostada. Analüüsist selgub, et igal uuritud perioodil on normivälist seksuaalsust ja soolisust mõtestatud erimoodi, mis omakorda on loonud erinevaid kogemusi ja subjektsuseid. Domineerivat diskursust on omakorda kujundanud seadused, mis reguleerivad soolist väljendust ja seksuaalset käitumist, ja teadus, mis just 20. sajandil seksuaalsuse ja soolisusega seotud norme korduvalt ümber mõtestas.

Kõige tugevamat mõju avaldas seksuaal- ja soovähemuste kuvandile Nõukogude aeg, kui meeste homoseksuaalsed suhted olid kriminaliseeritud ja seostatud seksuaalse ärakasutamisega, samas kui naiste homoseksuaalsus ja sooline mitmekesisus olid üldiselt maha vaikitud. Trans-inimesed, kes leidsid võimaluse sooliseks üleminekuks, pidid seda varjama. Nõukogude võimu püüe seksuaal- ja soovähemused kui nähtus ühiskonnast kaotada, vaigistas – nagu muudegi teemade puhul – pikaks ajaks ka sõdadevahelise perioodi vähemuste lood ning mõjutab veel 21. sajandil paljude inimeste arusaama normatiivsusest seksuaalsuse ja soolisuse küsimustes. Samas on Eestis levinud arusaamasid seksuaalsusest ja soolisusest kujundanud uuritava saja aasta vältel rahvusvahelised suundumused ja poliitika, nagu selgub iga perioodi analüüsist.