Reedel algav Gaudeamus pakub muusikat, müstikat ning tule ja tantsu vaatemängu

                                      22.–24. juunil toimub Tartus rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud.

EV100 programmi kuuluv festival algab 22. juunil kell 21.00 festivali tule süütamise tseremooniaga, millest võtavad osa kõik kogu Baltikumist festivalile tulnud ligi 4500 lauljat, tantsijat ja muusikut. Tule süütamise järel liiguvad esinejad ja pealtvaatajad ühiselt 1000 tõrviku rongkäiguga Emajõe kaldale Kaarsilla suunas, et alustada suurejoonelise avaetendusega, kus kell 23.00 tulevad ettekandmisele kuulsa Carl Orffi kantaadi “Carmina Burana” parimad palad.

Teose ettekandes kasutatakse ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, akrobaatide, dekoratsioonide ning valgus-, vee- ja püroefektidega. Etendusse on kaasatud Eesti parimad heli-, valgus- ja videokunstnikud.

“Tulega mängime läbi kogu etenduse. Tuli sümboliseerib nii hävimist kui ka uuestisündi ja me jutustame oma lugu kasutades suuri uhkeid tuleskulptuure ja ilutulestikku,” rääkis avaetenduse lavastaja Mart Koldits. Etenduse dirigent on Tõnu Kaljuste ja kunstnik on Tiiu Kirsipuu.

Koldits lubab, et kindlasti võetakse mängu ka legendaarne endine Atlantise ööklubi, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud. “Selle koha saame hästi välja mängida, sest seegi on üldise teemaga seotud. Tartu on ju üliõpilaselu häll – siin toimub elluastumine ja pidutsemine. Etenduse tegevus toimub nii Atlantise ees, sees kui ka ümber,” selgitas lavastaja. Avaetendus on kõigile tasuta.

23. juunil kell 22.00 toimub Eesti esimene öötantsupidu “Jaaniöö müsteerium”. Nelja olümpiabasseini suurusel laval astuvad üles Eesti, Läti ja Leedu ülikoolide parimad tantsijad. Esmakordselt festivali pikas ajaloos on rahvatants seotud kaasaegse tantsuga ning kasutusel on suur valguspark.

“Lavastus jutustab romantiline loo noorest mehest ja naisest, kes armuvad, kuid kellel ei lasta koos olla. See on nagu vana legend või müüt jaanipidude tekkest, kus valgus on on Lausa eraldi tegelaskuju – kandev ja pidevalt muutuv karakter,” rääkis tantsuetenduse “Jaaniöö müsteerium” lavastaja Renee Nõmmik. Öise tantsuetenduse muusikalise kujunduse on teinud Ardo Ran Varres ning valguskunstnik on mitmel aastal Aasta Valgustaja tiitli võitnud Meelis Lusmägi.

24. juunil kell 15.00 algab rongkäik koos Eestist, Lätist ja Leedust pärit mitmetuhande esinejaga Tartu Ülikooli eest lauluväljakule, kus kell 16.00 algab laulupidu ja kontsert-lavastus “Jaanipäeva laulud”. Lavastuse stsenaariumi autor on kirjanik Indrek Hargla, lavastaja on Ain Mäeots ja kunstnik on Maarja Meeru. “Jaanipäeva laulud” laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge.

“Jaanipäeva laulud” seob koorilaulu filmi- ja etenduskunstiga. Indrek Hargla on loonud neli lugu, mis peaksid meid kõiki mõtlema panema jaanipäevade tõelisest tähendusest. Kohati on need päris tõsised ja kurvad lood, kust ei puudu muidugi ka helgemad hetked – aga meie soov on eelkõige seda maagilist aega mõtestada ja näidata, mis on praeguse vorsti grillimise pidupäeva tõeline hing,” kommenteeris “Jaanipäeva laulude” lavastaja Ain Mäeots.

23.–24. juunil on Tartu Reakoja platsi üles seatud tantsu- ja laululavad, kus on võimalik tasuta nautida kollektiive nii Eestist, Lätist kui ka näiteks Lõuna-Aafrikast.

Rahvusvaheline üliõpilasfestival Gaudeamus toimub 22.–24. juunil ja sellel esineb ligi 4500 kõrgetasemelist lauljat, tantsijat ja muusikut kogu Baltikumist. Lisaks laulupeole “Jaanipäeva laulud” ja öisele tantsuetendusele “Jaaniöö müsteerium” toimub festivali ajal hulk tasuta sündmuseid.

Vaata programmi SIIT. Fotomaterjali endistest ja praegusest Gaudeamuse festivalist leiab SIIT.

Projekti toetavad EV100, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu linn, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Rahva Muuseum.

Lisainfo: Meelika Hirmo, Gaudeamus 2018 kommunikatsioonijuht, meelika@gaudeamus.ee, 504 1258