Reproduktiivtervise tippeksperdid kohtuvad Tartus

23. ja 24. aprillil esinevad Tartu ülikooli geeni- ja biotehnoloogia keskuses kümme naiste ja meeste reproduktiivtervise tippeksperti Euroopast, kes räägivad üsasisese perioodi ja varase lapseea mõjust lapse hilisemale tervisele, rasedusaegsete probleemide seostest ema tervisele tema hilisemas elus ning kuidas keskkond ja hormoonid mõjutavad sündiva lapse viljakust.

Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia dotsendi ning TÜ kliinikumi naistearsti Kristiina Rulli sõnul on kursusel osalevate rahvusvaheliste ekspertide mõju nende teadusvaldkonnas üle Euroopa väga suur. „Tartusse kogunevad eksperdid, kes on oma alal väga hinnatud ja nõutud. Nende nõusolek Tartu ülikoolis esineda ja maailma reproduktiivmeditsiini arengute üle väikses Eestis arutada, näitab, et Eestit ja Tartu ülikooli nähakse kui väärilist koostööpartnerit, kellel on pädevus reproduktiivtervise valdkonnas maailma tasemel kaasa rääkida,“ sõnas Rull.

Kursuse avasessioon käsitleb üsasisese perioodi ja varase lapseea toimivate tegurite seost lapse hilisema tervisega. Professor Johan Gunnar Eriksson Helsingi ülikooli keskhaiglast tutvustab Helsingi sünnikohordi uurimist, mis teostati ajavahemikus 1924–1944 sündinud 20 000 lapse terviseandmete põhjal.

„Praegu on need lapsed ammu täiskasvanud ning tänu põhjanaabrite hästi toimivatele registritele on analüüsitud inimeste haigestumist vähki, südame-veresoonkonna, aju-vereringe ja ainevahetushaigustesse,“ avas Rull Erikssoni ettekande sisu.

Viimastel aastatel on huviorbiiti tõusnud ka allergia ja selle põhjused. Allergiliste haiguste üsasisest päritolu ja ilmnemist varases lapseeas käsitleb Rootsi Linköpingi ülikooli professor Maria Christina Jenmalm.

Käsitlemisele tuleb ka intrigeeriv ja alati palju arutelu tekitav teema – lapseootus ja vitamiinid. Kas ja kui palju vitamiine peaks rasestumise ja raseduse ajal tarvitama ning mil määral on see seotud raseduse kulu ja lapse arenguga, arutavad professor Régine P. M. Steegers-Theunissen Hollandi Erasmuse ülikooli meditsiinikeskusest ja dr Nicholas Harvey Southamptoni ülikoolist, Suurbritanniast.

Eraldi teema on pühendatud raseduseaegste probleemide seosele ema tervisega tema hilisemas elus. Preeklampsia ja rasedusaegse suhkrutõve kaugmõjusid käsitlevad professor Christopher Redman Oxfordi ülikoolist, professor Anne Cathrine Staff Oslo ülikoolist ja professor Peter Damm Kopenhaageni riigihaiglast.

Kindlasti pakub kuulajatele huvi, kuidas saavad omavahel läbi geenid, keskkond ja hormoonid ning mil moel mõjutab see kooslus läbi ema organismi areneva loote ainevahetust ja sündiva lapse viljakust. Seda valdkonda puudutavad oma ettekannetes dr Rachel Freathy Exeteri ülikoolist, professor Rebecca Reynolds ja professor Richard Sharpe Edinburghi ülikoolist.

Intensiivkursust „Pre- ja perinataalse perioodi mõju tervisele lapse- ja täiskasvanueas“ korraldab TÜ kliinilise meditsiini doktorikool koostöös TÜ biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooli ning „Happy Pregnancy“ projektiga. Doktorikoole rahastab Euroopa sotsiaalfond ja projekti „Happy Pregnancy” Euroopa regionaalarengu fond.

Kõik huvilised on oodatud ingliskeelsele kursusele, mis toimub 23. ja 24. aprillil Omicumis, Riia 23b-105. 22. aprillil toimub ka eestikeelne loengupäev, kus Eesti eksperdid arutavad aktuaalsete reproduktiivtervise arengu suundade üle tänases Eestis. Loengupäeva otseülekannet saab jälgida ERR Novaatorist või www.uttv.ee.

Rohkem infot kursuse ja lektorite kohta leiab „Happy Pregnancy“ veebilehelt http://www.happypregnancy.ut.ee/tootoad/2015kursus.

Lisainfo: Kristiina Rull, Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia dotsent, molekulaargeneetika teadur, TÜ kliinikumi naistearst, tel: 737 5006, e-mail: kristiina.rull@kliinikum.ee.