Shidong Chen kaitseb doktoritööd „Unravelling prehistoric plant exploitation in eastern Baltic: organic residue analysis of plant-based materials by multi-method approach“

12. septembril kell 12.15 kaitseb Shidong Chen keemia erialal doktoritööd „Unravelling prehistoric plant exploitation in eastern Baltic: organic residue analysis of plant-based materials by multi-method approach“ („Muinasaegse taimekasutuse tuvastamine Ida-Baltikumis: taimsete materjalide orgaanilised jäägianalüüsid erinevate meetoditega“).

Juhendajad:

analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras, Tartu Ülikool

analüütilise keemia professor Ivo Leito, Tartu Ülikool

Oponent:

Shinya Shoda, Nara National Research Institute for Cultural Properties (Jaapan)

Kokkuvõte

Käesoleva doktoritöö eesmärk on uurida muinasaegset taimede kasutamist Läänemere idakaldal, keskendudes kahele peamisele taimset päritolu materjalitüübile: vaigulaadsetele materjalidele ja toidutaimedele. Peamised uuendused seisnevad mitmemeetodiliste lähenemisviiside väljatöötamises ja erinevate andmestike tõlgendamises kemomeetriliste ja statistiliste meetoditega. Vaigulaadsete materjalide koostise kindlakstegemiseks viidi läbi ATR-FT-IR analüüs koos PCA-põhise DA klassifitseerimismudeliga; mis võimaldas proove täpsemalt klassifitseerida ka ruumilisel/ajalisel skaalal. Loodud mudel aitab lihtsustada IR-spektrite tõlgendamist ja vähendada vajadust teha analüüse GC-MSiga. Taimejäänuste tuvastamiseks kasutati mitmemeetodilist lähenemist, mis hõlmas endas taimede mikrofossiilide uurimist, EA-IRMSi kombineerituna ORA-ga. EA-IRMS võimaldab eristada taimedepõhist ja/või loomset päritolu proove. Taimede mikrofossiilide analüüs ja ORA täiendavad teineteist, võimaldades määrata taimede liike. Korrespondentsanalüüs võrdleb ja näitab kolme meetodi kokkulangevust ning visualiseerib mitmemeetodilise töö tulemusi. Taimede kasutamises Läänemere idaosa muinasaja materjalis ilmnevad erinevad mustred. Kiviajal kasutati taimi pigem tehnoloogilistel eesmärkidel (neist tehti vaikusid ja liime) kui toiduna. Pronksiajal esines juba enam taimede toiduks tarbimist. Suuremad muutused taimse toidulaua osas leidsid aset rauaajal, mille proovidest paistab mitmekesisem toidutaimedevalik. Põhitoiduks olid C3-teraviljad (näiteks nisu ja oder), kuid C4 taimena tuntud hirsi kasvatamine sel perioodil käesolevas uurimispriikonnas veel ilmselt ei levinud.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale

Tartu (eel)arvamusfestival

Eesti keele kui teise keele õppija: ilma teieta me ei õpi

Inimesed vaatlemas linde

Avasta Eesti loodust Loodusloovusfestivali retkedel